06:08 pühapäev, 26.10.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArheoloogiamälestisedLinnusasulad ja maalinnad
Massu linnus
Aadress:
Kirjeldus

Tasasele maale rajatud madala ringvalliga muinaslinn. Ümar, varem põlluna kasutatud linnuseõu hõlmab umbes 2800 - 2900 ruutmeetrit. Peamiselt paekividest, arvatavasti kuivmüürvall on varisenud. Selle kõrgus on praegu 1 - 1,2 m, varingu laius 8 m. NO- ja SW-küljel on vallis 9 - 16 m laiune ava. Kultuurkihti on säilinud ainult varingu all. Leitud keraamika on esialgselt dateeritud meie ajaarvamise algusesse.
Sarnaneb Gotlandi nn. tasase maa linnustega. Avariikaevamised 1973. a. (V. Lõugas)
V. Lõugas
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Massu asunduses asub Lääne-Eesti omapärasemaid ringvall-linnuseid - Massu linnus (Linnuste rank), mis on rajatud täiesti tasasele maale. 55-65 m läbimõõduga kadakatihnikusse kasvanud linnuseõue piirab madal vall, milles oli kaks 9-16 m laiust väravakohta. Varisenud ja kamardunud valli kõrgus on keskmiselt 1 m, laius 10-13 m. Linnuse õueosas ei ole kultuurkiht säilinud, sest see on olnud varem põllu all. Aastatel 1972-73 lõhuti osa linnust "Kevade" kolhoosi karjalauda ehitamisega. Täielikult hävis üks väravakoht.
Avariikaevamistel (1973, V. Lõugas) selgus, et varisenud vall on koosnenud peamiselt paekividest, osaliselt raudkividest. Õue poole varisenud vallirusude all on paari meetri laiuses vööndis säilinud õhuke leiuvaene kultuurkiht, millest saadud vähesed savinõukillud esindavad nähtavasti meie ajaarvamise alguse keraamikat. Teise seisukoha (E. Tõnisson) järgi võiks linnus kuuluda m. a. I aastatuhande teise poolde. Oma tüübilt kuulub Massu linnus Gotlandi, Ölandi ja Saaremaa analoogiliste madalate ringvall-linnuste hulka.
Linnusest 100 m Mäense suunas asub põlluservas I aastatuhande esimesest poolest pärinev kivikalme, tõenäoliselt tarandkalme, millest on leitud põletamata luid ja nõrgalt põletatud luid.
Linnusest 500 m Kokuta ja Mäeküla pool on otse teeerves Liukivi (ehk Läätsikivi) - 8 väikese lohuga kultusekivi I aastatuhandest e. m. a. Kivi kallakal küljel on kolm liulaskmise renni. Liukive on ühendatud seksuaalmaagiaga (tagasid mehelesaamist ja sigivust). Veel arvati, et liulaskmise ajal olnud võimalik soovida, soov aga täitunud ainult siis kui liulaskja püsti jäänud.
Lõugas,V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee