17:09 reede, 19.12.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Aheru järv (Kansi järv, Suurjärv, Ahero järv, Illu järv)
Kirjeldus

Karula järvede seas suurim (234 ha). Asetseb Hargla nõos Koikkülast 3,5 km ida pool, 69,3 m kõrgusel merepinnast. Suurim sügavus on 7,4 m, keskmine sügavus 3,4 m. Sügavaim koht on järve kirdeosas.

Järve ümbritsevad metsaga kaetud mõhnad ja sandurid, põhja pool on 99,5 m kõrgune Kansi Kõrgemägi, lääne pool Oore Lustimägi. Ainult järvest edelas leidub põlde, ida ja põhja pool on heinamaad, kirdes Kansi raba. Järve veetaset on kahel korral alandatud, kokku vähemalt 1,5 m. Järv on ebakorrapärase kujuga ja keskmiselt liigestatud kaldajoonega. Loodes on järv kitsa kaela - Naba - kaudu ühenduses vesikarikat täis kasvanud Mudajärvega, mis varem on olnud Aheru järve osa. Läänes ulatub järve kitsas metsaga kaetud Oore poolsaar, lõunas tungib järve pikk ja kitsas Puugisaar, mis eraldab järvest Karaski ja Järvevahi lahe. Puugisaar on varem olnud saar. Kaldad on lausad, enamasti liivased ja kruusased, lõunaosas valdavalt mudased. Põhi on ühtlaselt süvenev, ainult Oore poolsaare juures läheb järv järsult sügavaks. Põhi on liivane, kohati ka kivine, sügavamal kaetud mudaga, mille paksus võib paiguti olla 1-2 m.

Läbivool on nõrk. Järve vesi seguneb hästi, vee värvus varieerub kollakaspruunist kollakasroheliseni, läbipaistvus on kogu aasta vähene (0,7-1,7 m). Vesi on kogu aasta hapnikurikas.

1955. a. oli taimestik järves väga liigirikas (28 liiki), kuid vähene. Fütoplanktoni hulk järves on väga suur. Vee õitsemine algab mais ja kestab lühikeste vaheaegadega hilissügiseni. Ka vetikaliike on leitud rohkesti - kokku 208, nende seas arktoalpiinne haruldus Cymbella hebridica. Palju on zooplanktonit, mis on samuti liigirikas (63 liiki) ning sisaldab mitmeid haruldusi. Põhjaloomastik on keskmise ohtrusega ja mitmekesise koostisega.

Väikejärvede hulgas on Aheru üks paremaid kalajärvi. Tema kalafauna moodustavad latikas, koha, haug, ahven, särg, linask, roosärg, nurg, viidikas, kiisk, mudamaim, angerjas, luts ja koger.

Lindudest on järvel nähtud tuttpütti, järvekauri, jõgitiiru, sinikaelparti, kõrkja-roolindu, rootsiitsitajat ja sõtkast.

Järv on suure puhkemajandusliku tähtsusega, olles kohane nii kalaspordiks kui ka suplemiseks.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee