16:37 teisipäev, 30.09.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Piigandi järv (Vana-Piigandi järv)
Kirjeldus

Noorkuu kujuga kirde-edelasuunaline järv, kauneim veekogu ümbruskonnas, Kanepist 2,5 km põhjakirde pool. Ta pindala on 43,4 ha, suurim sügavus 25,3 m; keskmine sügavus 6,2 m. Sügavaim koht on järve kõige laiemas osas, lähemal kagukaldale. Kaldad on järsud ja tõusevad kõrgele (oru veerud on kuni 20 m kõrgused), eriti järve kirdeosas. Ka vesi süveneb väga kiiresti. Ida poolt, aga ka edelast raamib järve mets, kagukaldadl, endise mõisa kohal kasvavad sihvakad nulud; mujal on niidud, põõsastikud ja põllud. Perv on kõva ja enamasti liivane, loodes veidi sootunud. Ka sügavamal on põhi suhteliselt kõva ja mudavaene, mudasem on ainult järve otstes.

Kuival suvel (kui Vähkjärve viiv kraav kuivab) praktiliselt umbjärv. Sisse tuleb väike oja kirdest, on ka põhjaallikaid (näiteks suur allikas mõisa kohal).

Vesi on suvel tugevasti kihistunud. Piigandi vesi on heleroheline kuni rohekaskollane ja kogu aasta jooksul väga läbipaistev; suvel 3,2-4,6 m, talvel 3,1-5,8 m.

Taimestikult on järv vaene, liike keskmiselt (16). Ujulehtedega taimedest oli kõige rohkem vesi-kirburohtu ja ühte haruldast jõgitakjat.

Järv on vaene ka taimhõljumi poolest. Loomhõljumit on keskmiselt, suhteliselt palju leidub seda ka talvel. T. Timm on leidnud järvest väga haruldase väheharjaussi (Tatriella slovenica). Põhjaloomastikku ei ole palju.

Kaladest esinevad Piigandi järves särg, latikas, ahven, haug, kiisk, nurg, linask, roosärg, angerjas ja vingerjas. Kalamehed kurdavad, et liiga selge vee tõttu ei saavat kala kätte.

Järv on tuntud oma vähirikkuse poolest.

Rahvamuistendi järgi on Piigandi järve põhjas uputatud kirik, mille torninukk olevat selge ilmaga veel praegugi nähtav. Võib-olla on järves tõesti mõni vaiehitis.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee