11:21 neljapäev, 23.10.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedLinnused
Lihula linnus
Aadress:
Kirjeldus

Lihula kivilinnus ehitati eestlaste maalinna asemele. Ehituse algatajaks oli Saare-Lääne piiskop Heinrich. Linnus valmis aastail 1238-42 piiskopi ja ordu ühise ettevõtmisena ja jaotati nende vahel pooleks. See aga tekitas omanike vahel suuri tülisid. 1298. a. Liivimaa kodusõja ajal põletasid orduväed Lihula aleviku ja vallutasid kindluse. Järgnevatel aastatel taastati linnuses küll kaksikvõim, kuid vastastikused vaenutsemised jätkusid.

Lihula linnus oli Lääne-Eesti tähtsamaid linnuseid, mis asus paekõrgendiku neemikul (nüüd tuntud Lossimäena). Seal oli noorema rauaaja II poolest olnud eestlaste muinaslinnus. Looduslikke kaitse-eeldusi arvestades ehitati muinaslinnuse kohale mäeseljandiku loodeotsa 1241-42 kivilinnus, mille poolringja põhiplaaniga peahoone sisaldas 7 ühetaolist ruumi. Värav paiknes kagus. Neemiku tipus peahoone varjus asetsevat ovaalset sisehoovi kaitses järsaku ääres olev kilpmüür. Linnuse seljandikupoolsel küljel olid parhamitaoline kindlustus, avar eeshoov ja neemikut muust seljandikust eraldavad põikkraavid. Sisemist kraavi kindlustati 16. sajandi I poolel väikeste bastionidega. Linnus oli aastatel 1234-51 Saare-Lääne piiskopkonna residents. Maavalduste jagamise (1238-48) ja kaitse huvides anti osa linnust (v.a. torn ja peavärav) Liivimaa ordule. Linnus hävis Liivi sõjas ja on 17. sajandist alates varemeis.
Liivi sõja ajal käis Lihula korduvalt käest kätte, alistudes küll rootslastele, poolakatele, venelastele ja hertsog Magnusele. Kuigi linnus veel säilis, minetas ta pärast Rootsi-Poola sõda aastail 1600-01 oma sõjalise tähtsuse. 1643. a. andis kuninganna Kristiina loa linnuse lammutamiseks ja kasutada sellest saadavat ehituspaasi mõisa ja aleviku majade ehitamiseks. Lihula kivilinnusest on säilinud ainult osake kaitsemüürist ja osaliselt on säilinud ka vallikraav.

Tsisterlaste nunnaklooster rajati linnuse juurde aastail 1265-80. Kloostrile kuulusid suured maa-alad (200 adramaad). Maavalduste keskus oli Kloostri mõis (Klosterhof). Klooster tegutses kuni reformatsioonini. Hoone on hävinud.
Kloostri mõis  (Klosterhof, Lewenbergh) oli Lihulas asunud tsistertslaste nunnakloostri peamine majandusmõis. See asus Kloostri külas (Penijõelt Kasari poole). Mõis asutati juba 13. sajandil. Frantsisklaste mungaklooster asus praeguse rahvapargi kõrval. Klooster alustas pärast seda, kui nunnaklooster oli tegevuse lõpetanud. Kloostrist pole säilinud peaaegu midagi.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee