22:36 laupäev, 23.08.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Platon
1869 - 1919

Platon
13. / 25. VII 1869 Seli v. Tõstamaa khk. - 14. I 1919 Tartu
"Olen 49 aastat vana. Trahvitud ei ole. Elan magasiini uul. Nr. 1. Siia tulin Tallinnast 27. novembril 1918. a. Tahtsin Riiga sõita, kuid jäin haiguse pärast Tartusse. Alaline elukoht on Tallinnas. Peale kopsupõletikku alles hakkan pisut väljas käima, tarvitan ravitsemist." Need napid laused pärinevad Eestimaa apostliku õigeusu kiriku esimese piiskopi Platoni, kodanikunimega Paul Kulbuschi ülekuulamisprotokollist jaanuari algusest 1919. Ühtlasi on need ka tema viimased kirjalikult fikseeritud sõnad. 14. I 1919 lasti piiskop Eesti Töörahva Kommuuni Tartumaa kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjoni korraldusel Tartu krediitkassa keldris maha.
Paul Kulbuch sündis Potsis Pärnumaal. Ta pärines perekonnast, kes usuvahetusliikumise ajal 1845-48 oli pöördunud luterlusest õigeusku. PK isa teenis Pootsi kohalikus õigeusu kirikus köstrina. PK koolitee ja elukutsevalik kulgesid õigeusu köstri pojale harjumuspäraselt. Ta õppis õigeusu kihelkonnakoolis, Riia vaimulikus koolis ja Riia vaimulikus seminaris. Kaks viimast õppeaastat pakkusid õigeusku eesti noormehele head võimalust haridust omandada. Sugugi mitte kõik Riia vaimuliku seminari lõpetanud ei asunud tööle preestrina. Mainigem selle lõpetanutest Konstantin Pätsi, Ado Birki, Jaan Poskat ja selgemaks saab selle õppeasutuse tähtsus Eesti ajaloos.
PK õppis Riia vaimulikus seminaris väga hästi, mistõttu ta vabastati õppemaksust. Igal aastal võimaldati seminari kahel parimal lõpetajal asuda õppima Peterburi vaimulikku akadeemiasse. Selline võimalus avanes ka PK ees. Tema õputulemustest räägib taas kord vabastamine õppemaksust. 1894 lõpetas ta akadeemia teoloogiakandidaadi kraadiga.
Sellel ajal elas Peterburis arvukalt eestlasi, nende hulgas ka ligikaudu 5000 õigeusulist. Paraku puudus neil oma eesti kogudus, mis luterlastel oli olemas. Olles veel vaimuliku akadeemia üliõpilane, asus PK eestlastest õigeusulisi üheks koguduseks koondama. 1894 kogudus registreeriti ja PK-st sai selle esimene preester. Ta töötas Peterburis kokku 23 aastat (1894-1917). Need olid tulevase piiskopi parimad eluaastad. tema juhtimisel ja eestvõttel ehitati Peterburi eesti õigeusu kogudusele kirikuhoone ja koguduse maja. Peterburi perioodi jääb ka PK abiellumine Nadeźda Losskiga. Sellest abielust sündisid tütar Jelena ja poeg Georgi. paraku ei kujunenud abielu õnnelikuks ja purunes.
30. III / 12. IV 1917 avaldas Venemaa Ajutine Valitsus määruse, millega täitus eestlaste soov: seni Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks lõhestatud Eesti ühendati üheks administratiivseks üksuseks - Eestimaa kubermanguks. Seoses sellega tekkis ka eestlastest õigeusuliste seas mõte luua õigeusu Eestimaa piiskopkond. Siiani olid eestlaste õigeusu koguduste elukorra korraldanud vene piiskopid Riiast. Eestlaste selline soov tekitas Venemaa õigeusu kirikus suurt vastuseisu. Kardeti kaotada mõjuvõimu siinses piirkonnas. See on eriti mõistetav, kui meenutada õigeusu kirikule pandud rolli 19. sajandi venestusprotsessis.
Edasistes sündmustes mängis oma osa üha süvenev kaos Venemaal ja bolśevike riigipööre, mis asetas õigeusu kiriku esialgu väga raskesse olukorda. Ajendatuna soovist säilitada ühtsust niigi kannatavas kirikus, kinnitas Moskva ja kogu Venemaa patriarh Tihhon ülempreester PK piiskopiks, lootuses, et "see on mees, keda meie pimeda ajastu jumalatud valitsejad alistada ei suuda". 31. XII 1917 pühitseti PK, mungastatult piiskopinimega Platon (edaspidi P), Tallinnas Aleksander Nevski katedraalis Tallinna piiskopiks.
P tegevuse algus langes väga raskesse aega. Üksteise järel vahetusid Saksa okupatsioonivõim ja Eesti Töörahva Kommuuni terrorireźiim.
Piiskopi kui oma koguduse ülemkarjase hooleks on koguduste visiteerimine. Sõjast tingitud takistustele vaatamata (raske majanduslik olukord, võimude poolt liikumiseks tehtud takistused) suutis P lühikese ajaga külastada ligi 70 maakogudust. Seda kõike lihtsal hobuvankril, külast külla sõites. Huvitava faktina märgivad kaasaegsed piiskopi astronoomiaalaseid teadmisi, mis tegid öised teelolekud piiskopi selgitustega taevakehadest nauditavaks.
10. XII 1918 avaldatud Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu dekreediga kuulutati "kõigi usutunnistuste papid kui valeõpetuse laialilaotajad kontrrevolutsionäärideks ning sellega töörahva vaenlasteks". Neil keelati Eestis viibimine. Mõni päev hiljem keelustati ka kõigi kirikupühade tähistamine.
1918. a. lõpuks jõudis P Riiga edasisõitmise eesmärgil Tartusse. Seal haigestus aga piiskop kopsupõletikku ja oli sunnitud pikemaks ajaks paigale jääma. Sellesse ajavahemikku jääb Tartu hõivamine enamlaste poolt 20. XII. Pärast tervenemist, ühel esimesel jalutuskäigul, vahistati piiskop 2. I 1919 kella 19 paiku peaaegu oma koduväravas Magasini tänaval. Siit algas 12-päevane vangipõli. Koos P-ga arreteeriti ka mitmeid teisi vaimulikke: ülempreestrid Nikolai Beźanitski ja Mihhail Bleive, Tartu ülikooli teoloogiaprofessor pastor Traugott Hahn ja pastor Wilhelm Schwartz. Kõik nad mõrvati.
Vaimulikest vange püüti igati alandada. Neil keelati palvetamine, sunniti paljaste kätega vangide väljakäiku puhastama, raskeid transporditöid tegema. Süüdistust P-le polnud raske leida. Tuntud oli tema poolehoid Eesti Vabariigile, mille eest sai ta muu hulgas noomida Vene kirikuringkondadest. Kohe pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist tegi P üleskutse oma kogudustele, milles palus täita valitsuse korraldusi ja kaasa aidata seadusliku korra loomisele.
14. I hommikul, kui Tartu vabastamiseni oli jäänud mõni tund, mõrvati P krediitkassa keldris. Enne surma oli piiskoppi piinatud. Formaalse süüdistusena esitati Kaitseliidu organiseerimiseks tehtud suusõnalist ja kirjalikku agitatsiooni.
Urmas Klaas
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee