07:08 reede, 31.10.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaLinnadPaide
 
Vaatamisväärsused (2)
 
 
Paide

Paide linn on Järva maakonna ja samanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas Paide linnas 9652 elanikku.

Paide üldtuntuim vaatamisväärsus on vanalinna riiklik kaitsetsoon, kuhu kuulub ka Vallimägi. Tõenäoliselt Eesti muinaslinnuse kohale rajati 1265. a. ordulinnus, mille ümber hakkas kiiresti kasvama asula. Juba 1291. a. anti Paidele linna õigused. 16. ja 17. sajandi lahingutes ja rahututel aegadel kindlus hävis ning 1636. a. kustutati Paide linnade nimestikust ning anti Mäo mõisale. Linna õigused taastati alles 1783. a. Linnuse peatorn ehk Pikk Hermann (ka Vallitorn) hävis viimases sõjas. Säilinud on ainult läänepoolse väravatorni varemed ja tükike ringmüürist. Tänapäeval korraldatakse Vallimäel rahvapidusid. Paide Vallimäe park on looduskaitse all

Arhitektuurimälestisena pakub huvi Paide kirik. Ordu ajal oli Paides peale lossikiriku veel Katariina ja Püha-Risti kirik. Esimene hävis tulekahjus 1558. a., teine 1573. a. 1786. a. valmis uus kõrge kelpkatuse ja ümarkaar-akendega saalkirik, mille lõunafassadil oli barokkstiilis torn. 1845. a. põles hoone müürideni maha ja taastati muudetud kujul kahe aasta pärast. Kiriku altaripildi on maalinud Nikolai v. Baranoff Carl Timoleon v. Neffi originaali järgi, mis asus keiserlikus kabelis Peterbutis. Altarinisshi on kujundanud kunstnik A. Roosileht.

Arhitektuurimälestistena kuuluvad riikliku kaitse alla 18. sajandi lõpul ehitatud kohtumaja Tallinna tänavas, linnavalitsuse hoone, kaubahoone ja aidad, elamu koos kõrvalhoonetega Tallinna t. 31.

Põhjalikuma ülevaate Paide ajaloost ja tänapäevast saab Paide Koduloomuuseumis, mis on asutatud 1905. a. Praegustes ruumides on muuseum alates 1954. a.

Üks haruldasemaid eksponaate on Paide apteegi sisustus 18. sajandist. See sisaldab ligi 200 rohupudelit ja -purki. Muude huvitavate eksponaatide hulgast võib mainida Ambla ja Peetri meeskooride lippe Eesti esimese üldlaulupea päevilt, Paide linnaplaani aastast 1683, Kihme rahapada ja fotoharuldusi (nende seas Paides sündinud fotograafi Carl Borchardti dagerrotüüp aastast 1850 - seni teadaolevaist vanim).

Reopalu kalmistu asutati 1774. a. 1936. a. laiendati kalmistut lääne suunas ja kümme aastat hiljem lääne poole. Samal ajal tasandati kalmistu keskmine vanem osa, kuhu hakati teistkordselt matma. Sel ajal hävisid ka väljapaistvate isikute (A.W. Hupel, D. G. Glanstroemi jt.) hauad.

Sillaotsa kalmistu asub Tallinna tee ääres ja on asutatud 1865. a. Kalmistu ja linna vahel on E.Vilde romaanist "Prohvet Maltsvet" tuntud tegevuskoht - Sillaotsa kõrts.

Paide on seotud paljude kultuuritegelaste elu ja tööga.

Paide - Eestimaa süda

Paide on vanade legendide linn, mille oma- ja salapära kujundab arhitektuur. Rüütlite ehitatud Weissenstein või Wittwnstein sai linnaks 1291. aastal. Vallimäel, kus 1343. aasta 4. mail mõrvati neli eestlaste vanemat, on praegu paekivist kindluse varemed ning aastatel 1991-1993 taastatud Vallitorn, mis tuntud kui kunstinäituste korraldamise paik. Tallinna poolt tulles, samuti mööda Rüütli tänavat jalutades jäävad kahele poole teed vanad puumajad nostalgiliste minevikuliste hoovide, nurgakeste ja sopikestega ning otse ette linna keskväljak uhke raekoja ning ainulaadse kirikuga. Erinevate ajastute hõng on kokku liidetud kultuurikeskuses ning postmodernistlikult sopistatud kommertskeskuses - nüüd on need näited Paide kaasaegsest arhitektuurist. Moodsalt sisustatud kommertskeskuses on võimalik kasutada hotelli, restorani, panga, kindlustusseltside, maakonna ettevõtluskeskuse, reisibüroo, i-punkti ja kaupluste teenuseid. Küllap selle erilise, veidi romantilise õhustiku pärast ongi Paide saanud sagedane kogunemispaik erinevatele kunstiinimestele.

Paide ordulinnus

Vanim ehitusmälestis Paides on ordulinnus, mille varemed Paide Vallimäel on riikliku kaitse all.

13. sajandi algul vallutati Eesti ala Saksa ja Taani anastajate poolt. Sealjuures tekkisid vallutajate vahel tülid, mille lahendamiseks sõlmitud Stensby lepingu järgi 1238. aastast loovutasid taanlased Järvamaa Saksa Ordule. Seda tingimusel, et viimane ei ehita sinna linnuseid. Kindlustatud punkti rajamine Järvamaale oli ordule aga möödapääsmatu vajadus ning 1260. aastate keskpaiku rajatigi Paide ordulinnus. Kuna ehitusplats asus muistse Alempoisi territooriumil vahetult vastu Järvamaa piiri, polnud orduvõimud rikkunud ka Stensby lepingut. Ehituseks kasutati Mündi paemurrust saadud paasi ja sellest sai ka linn oma nime - Weissenstein (valge kivi linn), eestipäraselt Pae linn.

Linnuse vanim ehitis oli vallitorn - Pikk Hermann. Kaheksakandilisel tornlinnusel olid aukartustäratavad mõõtmed: kõrgus 30 m, seinte paksus kuni 3 m. Siia koondati sõjatarbed ja toidumoon, siin elati ja muu linnuseala vallutamisel osutati vastupanu. Seest oli tornlinnus jaotatud kuueks korruseks, neist kolm alumist võlvlagedega. Alumine korrus oli ehitatud sügava keldrina, mis täitis toidulao ülesandeid. Siit olevat legendide järgi alguse saanud ka mitmed salakäigud, millest üks lõppenud koguni Mündi paemurrus.

Ühendus võlvkeldriga toimus laes oleva avause kaudu ja müüritrepi abil, mis ulatus keldri poolde kõrgusesse. Torni põhikorrusel asus eluruum. Ainuke valgustandev aken avanes nagu kõigil korrustel lõunasse. See oli ka algse Paide linnuse pearuum. Samal korrusel paiknes välisuks, milleni viis maapinnalt puittrepp. seda sai hädaohu korral kõrvaldada. Elamiseks määratud ruum oli kuplikujuline kilpkaartele toetuvate võlvidega, mis pikkadel talvekuudel vajaliku soojuse säilitamiseks olid küllaltki madalad. Soojust andsid kaminad.

Kroonikaraamatute järgi oli see "tugevam linnus madalas maas". Järgmistel korrustel asusid laoruumid, kuna ülemine oli vahi- ja kaitsekorrus. Korruseid ühendas keerdtrepp, mis algas teiselt korruselt ja kulges müüri seest.

Selline oli Paide linnus tema asutamisajal 1265. aastal. Aluse ümbritsevale linnale panid aga kaupmehed ja käsitöölised, kes seoses linnuse rajamisega siia elama asusid. Linnaõigused anti Paidele 1291. aastal.

14. sajandi alguseks oli Paide tähtsus tänu oma kesksele asukohale tõusnud. Aegade jooksul olid välja kujunenud ka ordulinnuste sisekord ja ruumide jaotus, millele Paide kindlus enam ei vastanud. Seepärat võeti ette põhjalikumad ehitustööd. Uutele ehitustele sundis mõtlema ka arenenud sõjatehnika, eelkõige tulirelvade kiire areng. Üha enam muutusid vajalikuks arvuka garnisoni majutamisruumid, suured moonalaod ja hobusetallid. Juba 14. sajandi lõpust ehitati paide linnust pidevalt. vana linnuseosa ümber ehitati pikk ringmüür, mis osaliselt säilinud tänapäevani. Uue ringmüüri siseküljele ehitati rida hooneid. Põhiliseks jäi endine vallitorn, millelele lisandus uus hoonetekompleks. Torn jäi nüüd kindluse edelanurka, põhjatiiba paigutati kabel, idaosasse aga ehitati kapiitli- ehk nõupidamise saal. Sisse pääses linnusesse kahe kindlustatud värava kaudu, millest idapoolne kandis Veevärava nime. See asus vana kabeli kirdenurga taga ning oli kaitstud eelväravatorniga, nn. Püssirohutorniga. Siit pääses edasi põhjapoolsesse eellinnusesse, mida omakorda piiras neljatahuliste tornidega kindlustatud ringmüür. Linnuse peavärav jäi lääneküljele ning oli ehitatud tigeva tornlinnusena. Üle sügava vallikraavi pääses siit vaid allalastava väravakilbi abil, mis ulatus vallikraavi teisele kaldale.

Viimased ulatuslikud kindlustööd toimusid linnuses 16. sajandi teisel poolel, mil ümber ringmüüri ehitati neli bastioni ja tugevad muldvallid. Muldkindlustused andsidki linnusemäele selle omapärase üldkuju, mis põhijoontes tänaseni säilinud. Oma ajaloolise ilme on kaotanud põhjapoolse eellinnuse ala.

Paide ordulinnuse kui kindlustuse saatus otsustati Liivi sõjas. Liivi sõja ajal oli Paide ordulinnus üks sõjasündmuste sõlmpunkte kogu Eestimaal, mistõttu teda korduvalt piirati ja käestkätte anti. nendes lahingutes, eriti aga 17. sajandi algusaastail toimunud poolakate ja rootslaste omavahelises tülis kindlus hävis ning 1636. aastal kustutati see kindluste nimekirjast. Seaduse kohaselt kaotati ka linn ja kogu territoorium anti valitsemiseks Mäo mõisnikule. Linnaõigused sai Paide tagasi 1783. aastal.

1895.-97. aastal taastati kohalike muinsushuviliste eestvõtmisel Vallitorn, veidi varem rajati varemete vahele park. Vallitorn hävis jälle 1941. aastal.


VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee