10:16 laupäev, 23.08.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Ida-VirumaaLinnadSillamäe
 
Vaatamisväärsused (2)
 
  Sillamäe

Sillamäe linn asub Ida-Viru maakonnas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas linnas 17 143 elanikku.

Tööstuslinn Põhja-Eesti lavamaa serval, Narva lahe ääres Sõtke jõe suudmes; alev aastast 1949, linn 1957. Paikneb Tallinna-Narva (Peterburi) maantee ja mereranna vahelisel alal. Seda liigendavale Sõtke jõele on kolme teetammiga rajatud kolm paisjärve. Jõest läände jääb tööstus- ja idasse elutsoon; viimase jaotab kaheks klindiastang.

Sillamäe tööstusrajooni kohal asunud Türsamäe külast (Turrisel) ja Türsamäe mõisast 17. sajandil (Türsell). Sillamäed on esmakordselt mainitud 1502. a. kui kohta silla juures (tor Brygge), kus asus ülesõidukoht veskiga. Sõtke jõe mõlemale kaldale kujunesid 19. sajandi teisel poolel suvituskohad. Neist tuntum ja suurem oli Sillamäe, kus asusid kultuurihoone ja ap.-õigeusu Kaasani Jumalaema kirik. Türsamäele tekkis töölisasula Eestimaa Õlikonsortsiumi poolt rootsi kapitaliga rajatud põlevkiviutmistehase ehitamisega 1928-29; toodangu väljaveoks rajati jõe suudmest läände sadam. 1940. a. oli töölisasulas umbes 2600 elanikku.

II maailmasõjas hävis põlevkivitehas ja enamik elamutest ja suvilatest. Vana tehase kohale rajati Nõukogude Liidu sõjatööstuskompleksi kuulunud tehas, mis tootis uraani sisseveetavast maagist. Sõjatehase tõttu oli Sillamäe kuni 1990. a. kinnine linn, kuhu pääses vaid eriloaga. Elanikkonna moodustasid mitmelt poolt Nõukogude Liidust sissesõitnud.

Esimene Sillamäe generaalplaan valmis 1946-47 (RPI "Lengiprośaht"). Selle kohaselt kavandati endisse Sillamäe suvitutuspiirkonda regulaarse tänavavõrgu ja perimentaalse hoonestusega kvartalid. Plaanistruktuuri pikiteljeks olev Kesk tänav rajati vana Narva maantee kohale. Tallinna-Narva mnt. uuelt trassilt linna suunduva Rumjantsevi ja Kesk t. ristmikule kujundati väljak. Kvartalid hoonestati kahekorruseliste elamutega Nõukogude Liidus tollal kasutusel olnud tüüpprojekti järgi, tänavanurkadele paigutati ainuprojektide järgi ehitatud kolmekorruselisi hooneid. Klindi ja mereranna vahelistesse kvartalitesse ehitati 1950. aastate alguses 4-5-korruselisi tüüpmaju; üheaegselt elamutega ehitati koolimaju, lasteaedu ja kauplusi. Sõjajärgse aastakümne nn. liialdusarhitektuuri esindab ilmekalt linna väljaku äärde, klindipealsele kavandatud pargi serva ehitatud kultuurimaja (1950, A. Popov). Kahe saaliga kinohoone ehitamisel Kesk t. algusesse oli aluseks Aśhabadi jaoks koostatud projekt (1952, RPI "Giprokino"). Hoonet iseloomustab külluslik dekoor nii välis- kui siselahenduses. Keskväljaku äärde ehitatud haldushoone torn (1950, arh. A. Popov) on linnakeskuse tähiseks kaugvaateis Tallinna-Narva maanteelt. Keskväljaku-äärselt skväärilt laskub pidulik trepistik mere poole viivale laiale puiesteele. Mererand jäi heakorrastamata piirikaitsetsooni tõttu. Linnapargi idaserva rajati staadion; Tallinna-Narva maanteest lõuna pool Sõtke jõest läänes alustati haiglalinnaku väljaehitamist. Elanikke 1957. a. - 8500.

1950. aastate lõpust jätkus Sillamäe edasine projekteerimine Tallinnas. Vabaplaneeringu põhimõtteil jätkati linna idaküljel poolelijäänud kvartalite hoonestamist (Eesti Projekt 1960, arh. L. Haljak), sellest ida poole kavandati esimene mikrorajoon (EP 1961, arhitektid T. Argus, E. Kukkur jt.). Vanema ja uuema hoonestuala piirile kavandati uus ühiskondlik keskus, mida tähistab kolm ühte ritta ehitatud kahekorruselist kauplus-teenindustöökojahoonet. Läheduses valmis staadioni servale ehitatud suurima ühiskondliku ehitisena spordihoone (1972, arh. I. Puumets). Elamuehituses kasutati tüüpprojekti 1-317 ja 1-318; ka koolimaja ja lastepäevakodud ehitati tüüpprojektide järgi.
1974. a. generaalplaani korrektuuri kohaselt kavandati Sillamäe elutsooni laiendamist ida suunas kuni Perjatsi jõeni ja perspektiivis ka lõuna poole Tallinna-Narva maanteed. Alustati 5-korruseliste paneelmajade ehitamist. Rekonstrueeriti vahetult pärast sõda rajatud kilpmajade kvartal Sõtke paisjärve kaldal: püstitati kolm 9-korruselist punktelamut ja kas neljast plokksektsioonist koosnevat 5-korruselist elamut, mis kujundavad Sillamäe elutsooni vaates Tallinna-Narva maantee poolt. Samas valmis väike ap.-õigeusu kirik. I mikrorajooni servale ehitati kahekorruseline ärihoone ja kutsekeskkool.

Sillamäe järgnevad planeerimis- ja hoonestuprojektid koostati taas Leningradis. 1978. a. planeerimisprojekti kohaselt kavandati I mikrorajooni keskele seda läbiv lääne-ida-suunaline perimentaalse hoonestusega lai puiestee (nüüd Viru puiestee). Punastest tellistest 9-korruselised elamud ehitati 1980. aastail tüüpplokksektsioonide alusel (RPTUI Moskvas, sidus Sillamäe linnaarhitekt V. Śurmin), mõjuvad nii detailidelt kui siluetilt võõrapäraseina.

1990. aastate alguses koostatud Perjatsi jõega külgneva ala hoonestusprojekt (arh. T. Nigul), arhitektuurikonkursi võidutööst lähtuv Sillamäe ühiskondliku keskuse hoonestuskava (arh. Ü. peil), samuti konkursitulemuse alusel kavandatud ap.-õigeusu kirik (arh. E. Urbel) on seni realiseerimata. Elanikke 19 400.

Oleg Kotśenovski
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997


VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee