23:51 neljapäev, 24.04.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Linnad (3)
Jõgeva, Mustvee, Põltsamaa
 
 
Alevid (17)
 
 
Külad (122)
 
 
Vallad (2)
 
 
Vaatamisväärsused (109)
 
 
Jõgevamaa

Jõgeva maakond
Pindala 2 603,84 ruutkilomeetrit
Elanike arv 38 206
Asustustihedus 14,7
Keskus: Jõgeva linn
Haldusjaotus: Linnad: Jõgeva, Mustvee, Põltsamaa; vallad: Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Põltsamaa, Saare, Tabivere, Torma.

Jõgeva maakond asub Eesti vabariigi kesk- ja idaosas. Tema ulatus läänest itta on 75 km, läänepiiriks on Navesti jõe ülemjooks, idapiiriks Peipsi läänerand Tiirikojalt Kodavereni (ligi 28 km). Jõgeva maakonna eelkäija Jõgeva rajoon moodustati 1950. a. Jõgevamaa keskosast ning Tartumaa Kudina ja Saadjärve vallast, 1959. a. liideti temaga suurem osa Mustvee rajooni, 1962. a. Põltsamaa rajooni kesk- ja idaosa ning Tartu rajooni Pala külanõukogu; samal aastal eraldati Jõgeva rajoonist nüüdsed Avinurme ja Lohusuu vald. Ajalooliselt hõlmab Jõgeva maakond Põhja-Tartumaast Kursi, laiuse, Palamuse ja Torma kihelkonna ning Kodavere, Maarja-Magdaleena ja Äksi kihelkonna põhjaosa ja Kirde Viljandimaast Põltsamaa kihelkonna.

Loodus
Jõgeva maakonna tuumik on loode-kagusihiliste suurvoortega Vooremaa (kõrgeim Laiuse mägi, 144 m). Viljaka moreenkatte tõttu on voored enamasti põllustatud, voorte vahel paiknevad sooniidud ja järved (Kesk-Vooremaal Kuremaa, Pikk- ja Prossa järv, Lõuna-Vooremaal Elistvere, Kaiavere, Raigastvere, Saad- ja Soitsjärv). Vooremaa kirdeserval, Sadala ja Torma ümbruses, on suuri voorjaid kõrgendikke, kaguserval leidub ulatuslikke mõhnastikke (Sõõru ümbrus, Toljase mäed) ja kohati sandureid, seal on Jõemõisa-Kaiu järvestik ja Saare järv. Maakonna kaguosa, Kodavere, Lümati ja Pala ümbrus, kuulub kagu-Eesti lavamaasse. tasase pinnamoe ja liivase pinnaga Peipsi-äärne madalik Mustvee ja Omedu ümbruses on laialdaselt soostunud tasandik, sellest läänes laiub Endla soostik, kus paikneb Endla järv. Põltsamaa ümbruses Kesk-Eesti moreentasandikul on valdav rohke põllumaaga lainjas moreenmaastik. Vooremaa ja Kesk-Eesti moreentasandiku vaheline võrdlemisi metsarohke ala (Pedja jõe piirkonnas) madaldub pikkamööda Võrtsjärve madaliku suunas.
Enamik Jõgeva maakonnas asub Emajõe jõgikonnas. Emajõe vasakpoolsetest lisajõgedest veestab Põltsamaa jõe keskjooks (Tõiverest Kamarini) maakonna lääneosa, Pedja jõgi umbes 95 km ulatuses (Reastverest Utsalini) maakonna keskosa ja Amme jõe ülemjooks Vooremaad. Peipsisse suubuvaist jõgedest on maakonna suurimaid Kullavere ja Mustvee jõgi.
Väikejärvede kogupindala on 17,6 ruutmeetrit, selle poolest (ligi 0,7 % kogu territooriumist) on Jõgeva Mandri-Eesti maakondade seas 3. kohal.
Vooremaal ja Kesk-Eesti moreentasandikul on enamasti viljakad leostunud ja leetjad liivsavimullad karbonaatsel liivsavil, Kesk-Eesti lavamaal mitmesugused saviliivmullad. Jõemõisa-Kaiu järvestikust lõunas ja idas, Peipsiäärsel madalikul, kohati maakonna põhjapiiril, Kärde ja Sadala vahel ning edelas Pikknurme ja Puurmani ümbruses paiknevad suured metsaalad.
Jõgeva maakonnas tegeldakse valdavalt põllumajandusega. Põllumajanduse arengut on soodustanud peamiselt veerjas viljaka mullastikuga põllu- ja rohumaa.

Ajaloost
Mitmekesise maastikuga Jõgevamaa ulatub Kesk-Eesti keskpunktist Peipsi järveni. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siit leiab ka puutumatuid põlislaasi. Maakonna uhkuseks on kaunite järvesilmadega Vooremaa, üks omalaadsemaid jääajal tekkinud pinnavorme kogu Euroopas.
Ehk ei olegi nii tähtis, mis nime territoorium on parajasti kandnud või kuhu administratiivselt kuulunud - inimesed oma eripäraste saatustega on elanud siin iidsetest aegadest. Suur osa Jõgeva maakonnast kuulus muinasajal Vaiga väikemaakonda. Eestlaste võitluses saksa ja skandinaavia vallutajate vastu XIII sajandi algupoolel murdus Vaiga vastupanu 1220. aastal. Vallutatud maade jagamisel 1224. a. läks suurem osa nüüdsest Jõgeva maakonnast ordu võimu alla, maakonna lõunapoolne osa jäi Tartu piiskopile. Hiljem on maakond - nagu ülejäänud Eestigi - olnud pikemat või lühemat aega rootslaste, poolakate ja venelaste valduses. Vallutajate vastastikustes sõdades ja rüüsteretkedes sai kohalik rahvas palju kannatada, eriti raskeks katsumuseks olid Liivi sõda ja Põhjasõda. Jõgevamaa võiks jagada kolmeks mõtteliseks piirkonnaks. Maakonna keskosas  asub Vooremaa oma piklike loode-kagusuunaliste seljandikega, mille on voolinud liustikjää. Vooremaaga on seotud palju eestlaste rahvuseepose kangelase Kalevipoja lugusid. Jõgevamaa lääneosas asub kunagine Liivimaa vasallkuningriigi pealinn Põltsamaa. Peipsi ranniku omapäraks on vene vanausuliste kultuur. Raja vanausuliste kloostris tegutses mitmeid kuulsaid ikoonimaalijaid.

Kasutatud kirjandus:
E. Veskis. Jõgeva rajoon. Tln., 1982.
H. Remmel. Vooremaa. Tln., 1978.
Eesti Entsüklopeedia
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993.


VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee