23:48 pühapäev, 31.05.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LäänemaaVallad
  Kullamaa vald

Kullamaa vald asub Läänemaa idaosas; 224,53 ruutkilomeetrit, 1434 elanikku (2003). Keskus Kullamaa külas.
Paikneb Lääne-Eesti madalikul. Pinnakatteks on karbonaatne moreen, kühmudel ja künnistel ulatub paas kohati maapinnani. Tasandikel ja nõgusatel aladel valdab viirsavi. Kohati on pinnaehitus põhjakirde-lõunaedela sihis nõrgalt vooreline, leidub ka vanu rannamoodustisi. Haritavat maad on kõige rohkem Koluvere ja Kullamaa ümbruses, rohkesti on soiseid niite, puisnitte (Kullamaa mets) ning soid. Metsasus ligi 66 %, umbes 19 ruutkilomeetrit valla loodenurgast kuulub Marimetsa looduskaitsealasse.
Valda läbib Risti-Virtsu-Kuressaare maantee.
Kullamaal ja Koluveres on raamatukogu, Liivil algkool (Kullamaa keskkooli allüksus) ja raamatukogu. Aastani 1953 tegutses Sillal Kullamaa Nikolai õigeusu kirik. Valla suurim tööandja on Koluvere hooldekodu.

Kullamaa vald moodustati 1939 Jõgisoo ja Vaikna vallast, enamikust Koluvere-Kalju vallast ja mitme naabervalla väiksematest osadest. Rajoonide moodustamisel (1950) arvati tollased Kullamaa, Leevre, Liivi, Teenuse ja Vaikna külanõukogu Märjamaa rajooni. Pärast selle kaotamist (1962) läks Kullamaa valla põhiosast moodustunud Kullamaa külanõukogu Haapsalu rajooni, omavalitsusliku valla staatuse sai 17. VI 1992. Varem Kullamaa vallas asunud Laukna, Maidla, Sooniste ja Teenuse piirkond kuuluvad nüüd Märjamaa valda.

Kullamaa kihelkond hõlmas Läänemaal ligikaudu nüüdse Kullamaa ja Risti valla ja Raplamaal Märjamaa valla. 13. sajandi alguses oli seal muinaskihelkond, mille nime ei ole teada (hõlmas arvatavasti ka hilisema Märjamaa ja Vigala kihelkonna). Kirikukihelkond asutati 13. sajandil, selle alal oli Saare-Lääne piiskopkonna Koluvere ametkond (keskus Koluvere mõis). 1230. aastate teisel poolel ehitati Kullamaal hävitatud vasallilinnuse asemele Koluvere vasallilinnus, 14. sajandi lõpus (arvatavasti samasse kohta) Koluvere piiskopilinnus, mis oli aastast 1439 Saare-Lääne piiskopi residentse.
1560 kuulus Kullamaa rahvaülestõusu piirkonda, talupoegade vägi sai Koluvere lahingus lüüa.
1641-81 oli Kullamaa pastoriks Heinrich Göseken sen.
1710-11 suri suur osa rahvast katku.
18. sajandi lõpust kuni 19. sajandi keskpaigani oli Piirsalus klaasikoda ja potaseahi, 1768 ehitati Piirsalu abikirik.
Talude päriseksostmine algas 1860 ja oli hoogne 1880.-90. aastail. 1880. aastail levisid kihelkonda õigeusk (kirik ehitati Sillale), adventism ja babtism.
Kullamaal asutati 1885 pasunakoor, 1890 muusika-, 1899 põllumeeste ja 1907 haridusselts.
Kihelkonna 28 mõisast põletati 1905. a. 7.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee