01:52 esmaspäev, 22.12.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Linnad (1)
Kuressaare
 
 
Alevid (18)
 
 
Külad (259)
 
 
Vallad (6)
 
 
Vaatamisväärsused (120)
 
 
Saaremaa

Saare maakond

Pindala:  2 992,7 ruutkilomeetrit
Elanike arv: 35 951
Asustustihedus: 12,3
Maakonna keskus: Kuressaare
Valdade arv: 15

Loodusest
Saaremaa on Eesti suurim saar. Ta ulatus idast läände on 98 km, põhjast lõunasse 49 km, pindala 2714 ruukilommetrit. Saaremaad ümbritseb suur hulk väiksemaid saari, laidusid ja rahusid, mille arv ulatub üle 500, kuid see arv on muutuv. Merest kerkib järjest uusi saarekesi, enamasti on need väga väikesed, paljud ainult lindude pesitsuspaigad.
Suuremad Saaremaa kaaslased on Muhu (200 ruutkilomeetrit), Abruka (10,6 ruutkilomeetrit) ja Vilsandi (8,9 ruutkilomeetrit). Igaühel neist on oma väikesed naabrid: Muhul - Keinastu, Kessulaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid; Abrukal - Vahase saar, Linnusita saar ja Kasselaid; Vilsandil - Vaikad ja mitmed pangad. Pindalalt ei anna need saared Saaremaale palju juurde, venitavad aga hästi pikaks Saaremaa rannajoone, mille pikkus on ligi 1300 km.
Rannajoon on mitmekesine, vahelduv ja ilus. Siin on järske merre langevaid panku (eriti Saaremaa ja Muhu põhjarannikul), madalaid puhtaid liivarandu (Sõrves, Soela väina ääres), kõrgeid, otse vette laskuvaid luiteid (Järvel), eriti rohkesti aga maalilisi kivirikkaid rannakääre ja lahtesid kaugele merre ulatuvate poolsaare ja neemede-maaninadega.

Saaremaal on viljakat mulda vähe. Iseloomustav on napi mullakihiga kaetud paas, millele lisandub kruusavalle ja tuulest kantud luiteliiva. Viimaseid katab enamasti mets.
Tänapäeval kohtame rändluiteid ja õhus tuhisevat peent liivatolmu ainult Harilaiu kitsal poolsaare-selgrool.

Saaremaal on umbes 900 liiki kõrgemaid taimi. Siin leiduvad ka meie sünnimaa haruldasimad liigid (jugapuu ja luuderohi). Luuderohi ronib siin harva mööda puutüvesid üles, talvekülm surub ta aga maapinnale.
Saaremaal on liike, mis on haruldased kogu maailmas ja kannab nime - saaremaa robirohi. See liik on endeem, ainult siin tekkinud ja siin leviv.

Saaremaal ei ole suuri metsi, seepärast ei ole siin ka suuri metsloomi. See-eest käib vilgas tegevus Saaremaa randadel, pankadel ja lahtedel.

Vilsandi linnuriiki, eriti siinset hahaasustust tuntakse loodushuviliste seas üle kogu maailma.

Saaremaa ainulaadne vaatamisväärsus on mõne tuhande aasta eest suure meteoriidi langemisest tekkinud katlataoline kraater - praegune Kaali järv - ja selle ümber mitu väiksemat kraatrit. See on haruldane looduse mälestusmärk. Teist selletaolist ei leidu kogu Euroopas.

Ajaloost

Juba umbes 2000 aastat e.m.a. asusid sel ajal palju väiksema Saaremaa varjuliste rannajärvede ja lahesoppide äärde kivist ja luust tarberiistu kasutavad kütid ja kalurid. Nende arv kasvas kiiesti, mida tõendab seegi, et Saaremaa on kiviaja leidude poolest rikkamaid piirkondi Eestis. Vähestest Eestis teada olevatest pronksiaja asulatest paiknevad kaks Saaremaal - üldtuntud Asva kindlustatud asula ja Ridala linnamägi. Viimane on olnud suur linnusasula.

Kuulsusrikkaks oli Saaremaa ajaloos 11.-13. sajand. Arenenud põllumajandus ja kaubandusel rajanev jõukus, tihe rahvastik ja keskne asend Läänemeres võimaldasid saarlastel kujuneda kaaluvaks jõuks Läänemere idaosas. Skandinaaviamaad, kust lähtuvad viikingid eelmistel sajanditel korraldasid rüüstretki Saaremaa randadele, pidid nüüd saarlastega lepinguid sõlmima, et saarlaste kaubalaevad võivad külastada nende sadamaid ja et nad tõrjuti sõjalistes kokkupõrgetes viimastega juba kaitsepositsioonidele.

Erilise kuulsusesära annab Saaremaale saarlaste muistne vabadusvõitlus. Kaua kartsid saksa röövvallutajad saarlaste jõudu merel. Alles 1227. a., kui Eesti mandriosa maakonnad olid juba alistatud, julgesid risti ja mõõgaga tulijad tungida üle merejää Saaremaale. Saarlased jäid kallaletungijaile alla, aga igal soodsal võimalusel ärkas neis uuesti vastuhakk.
Siiski pärast 1343.a. Jaagupipäeva ülestõusule järgnenud kaks aastat kestnud võitlusi alistati ka saarlased lõplikult.
Julgeteks meresõitjateks jäid saarlased endiselt. Nende endi ehitatud väikesed laevad purjetasid Läänemere kõigis osades ja saarlasi sõitis paljude maade laevadel kõigil maailmameredel.

Tänapäeva Saaremaal on kõrvuti vana ja uus.
Pikas arengus on välja kujunenud Saaremaa üldilme ja asulastik. Siin on tuhandeid kilomeetreid kiviaedu (paljud neist 300 aastat vanad), mis räägivad saarlaste visast tööst. Põllulapid on nagu vägisi kistud kivide käest.
Saaremaa külad on sumbkülad. Kitsaste kõrgete kiviaedadega ääristatud kõveriti hargnevate tänavate ääres seisavad vanad talumajad. Nende ees suured saarepuud - iluks ja tarbeks, sest neid pügati igal aastal lammaste-lehtedeks (lehisteks).
Mõnel pool on alles ka tapuaiad - humalate andjad Saaremaa kuulsa õlle jaoks. Õige Saaremaa õlu (saarlaste keeles õlut) peab olema aga niisugune, et "kes tilga saab, see maha jääb", ning seejuures mahe kui soe piim.
Majade juures on sagedasti suured (ja sageli üle 150 aasta vanad) õunapuuaiad, aiaveertes aga metsikud kreegipadrikud.
Pikad õlg- või rookatusega elumajad on säilitanud oma etnograafilise ilme. Ühes otsas on kambrid, keskel rehetuba, teises otsas rehalne ehk rehealune. Maja ees kõrged tokkroosid, õu kaetud ühtlase hanemuruga.
Saarte inimesed on töökad, toimekad ja külalislahked, samas ka õnneks veidi konservatiivsed ja see tagab ka Saaremaale oma näo.

Virtsust sadamast Kuivastusse sõites jääb paremale, s.o. põhja poole, Kesselaid, vasakule, Muhu naabrusesse, Viirelaid oma Salade tuletorni ja metsatukaga.

Kasutatud kirjandus
Pesti, Olavi; Rikas, Külli. Saaremaa ajaloo- ja kultuurimälestised. Kaitstavad mälestused 2., parandatud trükk. Tln.,1991.
Prooses, Endel. Kingissepa rajoon / Siin- ja sealpool maanteed. Tln.,1986


VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee