07:26 esmaspäev, 10.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
VõrumaaAlevid
  Obinitsa küla

Obinitsa küla asub Võru maakonnas Meremäe vallas ja on üks Setumaa keskustest. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 240 elanikku.
Küla asub Tuhkavitsa oja alamjooksul.
Siin asuvad põhikool, kultuurimaja, Seto Muuseumitarõ (avati 1995) ja põhikooli muuseum. Tegutseb õigeusu Issanda Muutmise kirik (ehitatud 1904, Baltimaades ainulaadne kool-kirik, pärast II maailmasõda anti kogu hoone kooli käsutusse, 1952. a. ehitati kalmistu juurde uus kirik - väheseid pärast II maailmasõda Eestis ehitatud kirikuid).
Küla ilmestab Obinitsa paisjärv, mille kaldal on "Setu lauluema" graniitskulptuur (1986, Elmar Rebane ja Endel Taniloo) ning lauluema mälestuskivi.
Obinitsa järve vasakkaldas asub Devoni liivakivi paljand ja selles Juudatarõ koobas (ka Hundikoobad).

Umbes 50 pikk- ja ümarkääpast ning kolmest śalnikust koosnev Obinitsa muinaskalmistu asub Tuhkavitsa oja liivasel läänekaldal praeguses Obinitsa surnuaias ja metsas sellest kirde ja ida pool. Kääpad on kuhjatud liivast. Maetud on põletatult kas kuhjatise alla või kuhjatisse I aastatuhande teisel poolel; mõnes kääpas on hilisemaid laibahaudu.
Kalmistu lääneservas praeguse surnuaia territooriumil asuvad śalniku tüüpi kalmed moodustuvad laibamatusega hauast, mis on maapinnal tähistatud suurtest raudkividest ovaaliga (läbimõõt umbes 3 m). Kiviovaali sisemusse on kuhjatud pinnast kivide poolde kõrgusse. Pärinevad II aastatuhande esimesest poolest. Kaevatud 1913. a. (V. Kreiton).

Obinitsa külakalmistule on maetud kuulus setu rahvalaulik Taarka Hilana (1856-1933), kelle haua tegi kindlaks kohalik kodu-uurija L. Sillaots.

---
Piusal on maa alla ronimatagi põnev

Venemaa piiri ääres Obinitsa külje all asuvad Piusa koopad on aastaid olnud Lõuna-Eesti suurim turismimagnet. Nüüd on aga koobastesse sisenemine varinguohu tõttu keelatud.

Klaasiliiva kaevandamine algas Piusal 1922. a. Liiva leiukoha avastas oma uurimisretkel Tartu ülikooli professor Hendrik Bekker.

Algusaastail tassiti liiva koobastest käsitsi välja, 1930. aastail ehitati kaevandusse aga kitsarööpmeline raudtee. Teise maailmasõja ajal kasutasid kaevanduskäike sakslased, kes valmistasid liivast mürsukesti. Pärast sõda varustati kaevandus elektriga. 1966. aastast alustati kaevandamist lahtisest karjäärist.

1963. a. õhiti kahe koopa suud, et tagada inimeste ohutus.

Piusa koopad ja seal elutsevad nahkhiired on looduskaitse all. Loenduste kohaselt elab Piusal koguni viit liiki nahkhiiri. Viimastel aastatel on koopaid külastanud kümned tuhanded inimesed, kuid paljud neist pole eeskujulikult käitunud. Peale sammastele nimede kraapimise on inimesed kõvasti häälitsemise, jooksmise, küünalde põletamise jms tagajärjel tekitanud koobastes vibratsiooni, õhuliikumisi ja temperatuurikõikumisi, mis häirivad nahkhiiri ja suurendavad varinguohtu. Sellepärast on koopad nüüd suletud.

- Kaevandamise tõttu on Piusal tekkinud viis koobastikusüsteemi:
Suur koobas 4,3 ha
Hea koobas 0,6 ha
Muuseumi koobas 0,4 ha
Mõrsjamäe koobas 0,3 ha
Rebasekoobas 0,1 ha
- Käikude kõrgus võib kohati ulatuda 10 meetrini.
- Enamikus koobastes säilib aasta läbi püsiv temperatuur + 5 kraadi C ja suhteline niiskus.
- Piusa koobastes on Baltimaade ja kogu Ida-Euroopa suurim teadaolev nahkhiirte talvituskoloonia.

Lastel on Piusale minnes tavaks kaasa võtta läbipaistev pudelike, kuhu nad erivärvilist liiva kihiti sisse poetavad. Triibulise sisega pudelikest on hea sõpradele kinkida.

Tiina Kangro
Linnaleht reede, 21. aprill 2006
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee