11:57 laupäev, 26.07.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Linnad (6)
Keila, Loksa, Maardu, Paldiski, Saue, Tallinn
 
 
Alevid (34)
 
 
Külad (285)
 
 
Vallad (12)
 
 
Vaatamisväärsused (246)
 
 
Harjumaa

Pindala 4 333,13  ruutkilomeetrit
Elanike arv 525 132
Keskus Tallinna linnas
Rahvastiku tihedus 121,2 inimest ruutkilomeetril

Haldusjaotus: linnad: Kehra (3210 el.), Keila (9401 el.), Loksa (3499 el.), Maardu (16 717 el.), Paldiski (4248 el.), Saue (4981 e.), Tallinn (399 850 el.). Vallad: Anija, Harku, Jõelähtme, Keila, Kernu, Kiili, Kose, Kuusalu, Kõue, Loksa, Nissi, Padise, Raasiku, Rae, Saku, Saue, Vasalemma, Viimsi.

Harju maakond asub Põhja-Eestis ja hõlmab Soome lahe ranniku Keibu lahest Eru laheni ning ulatub merest kuni 56 km kaugusele. Maakonna territooriumist on vabariikliku alluvusega eraldatud Tallinn ning selle halduskonda kuuluvad Maardu ja Saue.

Ajaloost
13. sajandi esimesel poolel kuulus Harju maakonda suurem osa praeguse Rapla maakonna alast ja nüüdse Harju maakonna kaguosa; suurus umbes 1200 adramaad, kolm kihelkonda (üks Varbola ja Keava maalinna, teine Lohu maalinna ümbruses, kolmas hilisema Kose kihelkonna alal). Keava lähedal paiknes Raikküla nõupidamiskoht. Taanlased vallutasid Harjumaa aastatel 1219-20, 1227-37 oli see Mõõgavendade Ordu ja 1237-38 Liivimaa Ordu valduses. 1238. a. tagastati Harjumaa Stensby lepinguga Taanile. 13. sajandi esimesel poolel moodustati Hageri, Juuru ja Kose, arvatavasti samuti 13. sajandil Rapla kirikukihelkond. Hiljemalt 13. sajandi keskpaiku ühendati Harjuga Revala (valdav osa nüüdse Harju maakonna alast ja Lääne maakonna Nõva valla ala). Sealtpeale hõlmas harju maakond 8 kihelkonda (endisest Revalast Jõelähtme, Keila, Kuusalu, Vaskjala ehk Jüri). 13. sajandi teisel poolel moodustati Harju-Jaani, Harju-Madise ja Nissi kihelkond, 17. sajandi esimesel poolel Risti kihelkond. Alates 13. sajandist oli Harjumaa arenenud mõisamajandusega piirkond. 1343. a. puhkes siin Jüriöö ülestõus. 1346. a. müüs Taani kuningas Harjumaa koos Virumaaga Saksa Ordule. Viimase valdusena kuulus Harjumaa Tallinna komtuurkonda. 13. - 14. sajandil asus harjumaa rannikule rootslasi, 18. sajandiks olid need enamasti eestistunud. Rootsi (1561-1710) ja Venemaa (1710-1917) valduses olevana kuulus Harjumaa Eestimaa kubermangu. 1805. a. ja 1858. a. oli Harjumaal suuri talurahvarahutusi (Kose-Uuemõisa ülestõus, Mahtra sõda). 1850. - 1860.-ndail aastail levis Ida-harjumaal Maltsveti liikumine. 1860.-ndail aastail asutati laulukoore, kuid osavõtt rahvuslikust liikumisest oli vähene. Talude päriseks ostmine algas 1863. a. ja toimus põhiliselt 1860. - 70.-ndail aastail.
Suurimaiks sadamaiks kujunesid 19. sajandil Paldiski (linn aastast 1783) ja Loksa. 1875-1915 oli Paldiskis merekool. 1870. a. avati Balti raudtee, 1905. a. Keila-Haapsalu harutee, 1900. a. Tallinna - Viljandi raudtee.
1874. a. valmis Loksa tellisetehas, 1879. a. Järvakandi klaasivabrik, 1893. a. Kohila puupapivabrik, 1920.-ndail aastail Ülgase fosforiidikaevandus ja -vabrik, 1938. a. Kehra tselluloositehas.
Linnu oli Harjumaal kuni kolm: Paldiski, aastail 1926-40 Nõmme, aastast 1938 Keila (1925-38 alev); valdu oli 44 (pärast 1939. a. vallareformi 32). 1934. a. oli Harjumaal (5669 ruutmeetrit) 105.000 elanikku.

Loodus
Suurem osa Harju maakonnast asub Põhja-Eesti lavamaal, kaguserv kuulub Kõrvemaasse, äärmine lääneosa ulatub Lääne-Eesti madalikule. Põhjas on Soome lahe rannikul (rannajoont umbes 329 km) vahelduva laiusega rannamadalik, mille juurde kuuluvad Naissaar, Prangli jmt. saared. Pakri saared on maastikuliselt lavamaa osa. Üldse kuulub Harju maakonda 74 saart, nende kogupindala on 54,1 ruutkilomeetrit ja rannajoon on 155,5 km. Lavamaa ja rannikumadaliku piir on Põhja-Eesti paekallas, mis Pakri saartel ja poolsaarel ning Türisalus ja Rannamõisas ulatub pangana otse mereni, mujal, eriti Tallinnast idas, moodustab sisemaise astangu. Pinnamolet on Harju maakond tasandikuline. Lavamaal on lamedaid paekõrgendikke ning õhukese pinnakattega lodusid, madalamail aladel on pinnakatteks liiv, savi või turvas. Keila ümbruses leidub aluspõhjast moodustunud suuri voorjaid kõrgendikke, Raasiku ümbruses ka väikevoori. Tallinnast lõunas ning Kuusalu ümbruses on ulatuslikke liivikuid, leidub ka otsamoreene ja vallseljakuid, eriti Kõrvemaal (Aegviidu, Voose ja Paunküla mäed). Rannikul on rohkesti meresetteid ning mitmesuguseid mere kujundatud pinnavorme. Maakonna ja Tallinna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, suurimad jõgikonnad on Jägala, Pirita, Keila, Jägala, Valge-, Vasalemma, Vääna ja Loobu jõel; Keila, Jägala, Valge- ja Loobu jõgi moodustavad lavamaalt laskudes joa. Üsna rohkesti on karsti (Kostivere, Kuivajõe, Nabala). Siseveekogude (Paunküla, Soodla, Kaunissaare, Raudoja jt. veehoidlad ning umbes 100 järve) pindala on kokku umbes 20 ruutkilomeetrit, suuremad järved paiknevad rannikumadalikul. Lavamaal valdavad rähk- ja kamar-geimullad, rannikumadalikul kivised või liivased leetmullad. Suuremad metsaalad (peamiselt nõmmemetsad ja rabastatud männikud) ning sood paiknevad Kõrvemaal, maakonna lääneosas ja kohati ka rannamadalikul. Lavamaal on metsa suhteliselt vähe (peamiselt nõmmemännikud, veidi kuusesegametsi), võrdlemisi suure ala hõlmavad seal liigirikkad arupuisniidud, leidub ka soostunud niite, madalsoid ja väikesi rabasid. Lodusid ja loometsi on peamiselt lavamaa põhjaosas. Põllumaaks on haritud põhiliselt paksema pinnakattega viljakamad alad, rohumaaks ka paljud madalsood.

Kirj.:
Harju rajoon, Tln. 1981
Harju rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1988
Eesti Entsüklopeedia
Eesti arhitektuurimälestised. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993
Laane, K. Tallinna kultuuriloo radadel. Tln., 1974
Lõugas, V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989
150 aastat torudrenaaźi Eestis. Koostanud Anto Juske. Tln., 2003


VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee