06:19 teisipäev, 17.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
PärnumaaMuistendid ja legendid, tõestisündinud lood
Vargamägi, Linnamägi, Varsamägi jt.
Aadress:
Kirjeldus

Esiti on 6 wersta Häädemeestest Tahkuranna poole sõites, pahemat kätt tee ääres, üks kuhja moodi, järsk, umbes 30 jalga kõrge mägi, mida Wargamäeks kutsutakse. See on ka tõeste teerööwlite asupaik olnud, kus neil mäe tagapool külge sees koopad maa sees olnud, kelle asemed weel praegu tunda on. Rahwa jutu järele olla seal pesitajad rööwlid öösetel ahela üle tee pannud, - sest et suur maantee sealt alt läbi käib - kelle ots ülesse koopasse käinud, kus kell otsas olnud. Sõitnud nüüd keegi öösel ahelast üle, siis kõlisenud kell, ja rööwlid teadnud oma ohwri kallale minna ja teda riisuda. - Et see üks wäga wana tee on, mis randa mööda Riiga läheb, siis on ka wõimalik, et rööwlid seal tühjas kohas oma ametit on pidanud.

Linnamägi. - Warga mäest natuke põhjapoole minnes, sedasama kätt teed, on üks teine weel kõrgem, suurem ja järsum mägi metsa sees, mis wist üks wana linnamäe ase on. Ta on tüki maad pealt tasane, keskpaigas on suur, sügaw lohk, mida sealt rahwas kaewu aseme ütleb olema, kus weel paarikümne aasta eest rakked sees on olnud. Imelik oli aga see, et hommikupoolse serwa pealt kaewates telliskiwi puru ja tükka maa seest seest wälja tuli, ilma et sealt müüri jäänuseid oleks leida olnud. Kuidas telliskiwid seal ülewal nii puruks on tehtud, ei wõi aru saada. Ka seda on tähele panna, et wanades Eestlaste kantsides mitte telliskiwa, ega ka lubjaga tehtud müüri ette ei tule. /---/ Muidu ei ole seal ülewal kedagi wallide ega kantside asemid tunda, waid seal wõis ainult pihapuu aed wälimiseks warjuks olla olnud. Seda kohta kutsutakse Tõotuse mäeks, aga linna mäest ei tea keegi midagi kõnelda. /---/

Sõdamägi. - Eel räägitud mäest 1/4 wersta põhja poole minnes on sellesama maantee ääres paremat kätt üks tuiskawa liiwa mägi, keda rahwas Sõjamäeks kutsub, kus peal wanal ajal sõjalaager olla olnud. Sellest kohast räägitakse, et seal palju kõiksugu sõjariistade, kui piikide ja mõekade tükka, wanu rahasid jne. leida olewat, kui seal wähe kaewatavat. Ma katsusin uurimise reisil sealt kaewates ka sealt midagi leida, aga ei juhtunud ette midagi muud, kui aga üksi tuiskawat liiwa. - Et seal peab sõjalaager wõi lahing wõib olla olnud, on wäga wõimalik, aga need sõjamehed näis sellest ajast olema, kus peenikesed terastraadist panzeri wõi raudsärki on kaetud, ja ulatub rüütli aegsetesse sõdadesse. Selle arwamisele on mind se juhtinud, et minu juhataja, Karl Wiir, sealt liiwa pealt sagedaste õietw weiksid, umbes poole tolli suurusid, sinisid raudrõngasi olla leidnud, mida tuul liiwa seest wälja puhunud, keda mina panzeri särkide rõngad arwan olema. Sõja ajal lõhuti ka panzeri särgid puruks, ja nõnda wõisiwad ka need rõngakesed sinna maha pudenenud olla.

Warsa mägi. - Sõjamäest 3 ehk 4 wakamaad weel põhja poole, on sellesama tee ääres ja sedasama kätt weel üks liiwamägi, mida Warsamäeks kutsutakse. Rahwajutu järele olla seal mäe peal kahe sõjawäe wahel niisugune kange tapmine ja were walamine olnud, et weri seal mäe all nii kõrgesse tõusnud, et sinna sisse kahe aastane wars oleks wõinud ära uppuda. Sellepärast kutsutawat seda mäge Warsa mäeks.
Et weri nii kõrgesse wõis tõusta, on muidugi luuletus. Niisuguseid kohte tuleb meie maal palju ette, kus räägitakse, et sõda seal nii raskeste tapnud, et warsad were sisse oleks wõinud ära uppuda. Siin Warsa mäe juures on see juba sellepärast wõimata, et kuiw ja wedel liiw kõik wedeliku enda sisse tõmbab.

Laewa kaared. Sõjamäest lõunapoole tagasi minnes, umbes Tõotuse või Kantsimäe kohas hommikupool maanteed, käib üks lühike org liiwamäe wallist risti läbi, keda suure laeva kääruks nimetatakse. Sealtsamast liiwa walli taga ehk hommikupoolt düünist algab üks suur ja põhjatu raba ja soo, mida ma ennemalt juba düüni taguseks wanaks mere asemeks olen nimetanud. Seal liiwa walli taga, suure laewa kääru suust 30-40 sülda eemal rabas, olla üks laewa põhi wõi kaared maa sees. Kõik kaared ja plangud olla tammepuust ja kõik olla ainult puu pulkadega kinni lastud. - Et mul kindlaid jalanõusid ligi ei olnud, siis jäi see laewa kere ligemalt läbikatsumata. Arwates peab see laewa kere küll wäga wana olema, sest et see muidu sinna ei wõinud saada, kui seal liiwa wallide taga merd ei olnud, ja et see lühike org, mida suure laewa kääruks kutsutakse, walli tagust merd suure merega on ühendanud.

J. Jung. Muinasaja teadus Eestlaste maal I (II) osa. Kogunud ja väljaandnud J. Jung Jurjewis, 1898. Tln., 2000

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee