00:11 teisipäev, 24.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Muistendid ja legendid, tõestisündinud lood
Kaavere ohvrikivi ja nõiaallikas
Aadress:
Kirjeldus

Kaawere mõisa põllu peal kaswab üks wanaaegne saarepuu metsa salk, mida rahwas salu aluseks kutsub. Selle metsa salu sees on üks ümmargune hallikas, mis nagu suur katel wälja näeb, ja mõeta 3 sülda igapidi suur. Rahwas kutsub seda nõija hallikaks. Sellest hallikast mõni samm õhtu poole, olla üks suur õõnes jalakas kaswanud, mille õõnsus kõikisugusid tähtesi ja kirjasi täis olnud lõigatud. Seda wanat jalakast olla mõned wanad inimesed Sulustweres weel näinud. Selle jalaka all olnud üks kiwi, mida rahwas lesknaiste kiwiks ja ohwri kiwiks olla kutsunud. See kiwi olnud wälja raijutud, 6 jalga pikk, 4 jalga lai ja 3 jalga paks. Saja aasta eest olla see kiwi Lustiwere mõisa ära wiisud, kus ta rohuaias seisnud, hiljem aga rohuaea müüri sisse pandud. Kus kohal ta seal praegu on, ei ole teada. kaawere salu all ei ole enam seda kohta tunda, kus see jalakas kaswanud, ehk see ohwri kiwi seisnud. Rahwasuus liigub aga jutt, kuidas see nõija hallikas sündinud ja naiste kiwi oma tähtsuse saanud. Jutt on järgmine:
"Kord piinanud rasked põuad rahwast, et inimesi hulga kaupa põua ja jänu kätte ära surnud. Küll ohwerdanud rahwas jumalatele, et nad neile wett muretseks ega laseks jänusse surra. Wiimaks halastanud jumalad ommeti ja saatnud rahwale imelikul wiisil wett. Ühel päewal nutnud 3 ühenimelist leske naist eespool tähendatud leske naiste wõi ohwri kiwi juures. Nende silmapisarad, mis maha langenud, woolanud kokku ja neist sündinud imelik hallikas, mis kohe karastawat wtt wälja hakanud ajama ja kust inimesed põua ajal juua saanud. Et inimestel nüüd juua oli, unustanud nad jumalad ära ja läinud jälle kurja tee peale tagasi. Sellepärast lasknud jumalad hallika ära kuiwada ja joogi jänu tagasi tulla. Kui rahwal enam wett ei ole olnud, siis läinud nad jälle kolme lese kallale, kelle silmapisaratest esimene hallik oli sündinud, et nad rahwale jälle wett muretseks, sest nemad olla ju nõijad ja wõida seda küll teha. Naised põle siis muud teadnud teha, kui läinud phel Pühapäewal jutluse ajal hallikat rookima. Igal naisel olnud lauluraamat kaenlas, leiwa wiiluk põlle all, sõnniku hark, leiwa labidas ja ahju luud seljas. Enne kui nad hallikat rookima hakanud, ohwerdanud nad hallika kaldal. Olnud hallikas roogitud, siis alles läinud naised ohwri kiwi juure, kaalunud selle ahju luua, leiwa labida ja sõnniku hargiga ülesse, mille peale hallikas kohe wett wälja ajama hakanud. Kui nad aga ahju luua, leiwa labida ja sõnniku hargi kiwi alt ära wõtnud, siis jäänud hallika wesi jälle kohe kinni. Teised inimesed, kes mitte ühenimelised ei ole olnud, katsunud küll ka hallikat rookida, aga see ei ole mitte midagit awitanud, waid ajanud weel enam muda täis. Sellest saadik hakanud rahwas hallikat nõija hallikaks ja ohwri kiwi lesknaiste kiwiks kutsuma. - Arwamise järele selle kiwi kohalt olla hiljemal ajal weiksid metall asju, sõrmusid jne. leitud, mis wanad ohwri annid on.

J. Jung. Muinasaja teadus Eestlaste maal I (II) osa. Kogunud ja väljaandnud J. Jung Jurjewis, 1898. Tln., 2000

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee