23:50 pühapäev, 18.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedLinnaehitised
Narva raekoda
Aadress:
Kirjeldus

Narva raekoda on Eesti esimesi barokkehitisi, esindab selle varaklassitsistlikku suunda. Kavandatud 17. sajandi teise poole alguses. 1665. a. esitas ehitusmeister Georg Teuffel Lübeckist raele hoone maketi. Ehitustöid juhtisid Narva ehitusmeistrid Z. Hoffman sen. ja J. Bischoff ning kiviraidur H. Oracker. Ehitamist alustati 1668. a. ja toorehitis valmis 1671. a., mil torni tippu paigutati maalermeister D. Grabbeni kullatud sepistöös tuulelipp - toonekurg. Sise- ja viimistlustööd kestsid kuni aastani 1675; meister J. Hecht lõpetas trepi ehitamise 1681. a. ja 1686. a. toimetati Stockholmist kohale skulptuuridega kaunistatud portaal (oletatav autor rootsi kujur N. Millich või tema õpilane P. Schulz). Viimasena valmis 1687. a. kunstipärane sepisvõre välistrepil ja ukse lünetil (meister S. Gäst) ning 1689. a. Chr. Krause valmistatud uksekoputi. Ehitamisel osalenud meistritest on nimeliselt teada veel mitmeid.
Raekoda oli kahekorruseline, toetus eriti kõrgele soklikorrusele ja lõppes ülal poolkorrusega. Kõrguse ja pikkuse suhe oli klassitsistlik, kuid kõrge kelpkatus rõhutas kompaktse fassaadi rõhtsust. Peafassaadi liigendasid läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid ja lihtsad avarad aknad nende vahel. Hoone keskkohta rõhutas kahelt poolt tõusev vabatrepp, mis juhtis portaalini. Selle kohal paiknes vapikilp ja allegooriline skulptuurigrupp: Õiglus kahe lamava voorusefiguuri vahel. Portaali kohal oli poolkorrusega seotud frontoon, katuseharjal kaheksatahuline torn kahe vahegalerii, baroksete paisutuste ning terava telktipuga. Treppi piirav sepisvõre oli algselt kullatud.
Põhiplaan oli selge ja loogiline. Keskosas paiknesid tähtsamad ruumid. Peaportaalist pääses suurde akantusornamendiga maalitud palklaega vestibüüli. Sealt viis trepp II korruse keskel asunud raesaali. Saali laes oli barokne plafoonmaal lõuendil (allegoorilised kujutised kirjadega "Vivens moriens", "Semper ubique", "Victoria", "Loco et tempere"). Maalinguid oli ka teistes ruumides. Hoones hiljem tehtud mõningad muudatused ei muutnud üldlahendust. Põles 1944. a.
1950.-ndate aastate lõpus alustati restaureerimistöid (arh. H. Potti, ins. H. Uuetalu). Hoone kohandati pioneeride paleeks. Siselahendus uuendati, säilitati vaid pidulik vestibüül (palklagede maalingud arhitektid T. Böckler, H. Potti ja F. Tomps).
Taastatud raekojana.
Jevgeni Kaljundi
Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee