 |
Kolmeosaline muinaslinn pikemal loode-kagusuunalisel umbes 20 m kõrgusel seljakul Neerutis.
Esimeseks, peamiseks osaks on suhteliselt väike, nn. Kalevipoja sängi tüüpi linnus, Sadulamägi, õuepinnaga umbes 900 ruutmeetrit; sellega liituvad kagu pool "eeslinnustena" kaks ülejäänud osa, õuepinnaga vastavalt ligikaudu 5000 ja 2500 ruutmeetrit. Sadulamägi olevat tekkinud Kalevipoja ratsu sadulast.
Esimene osa on loode poolt eraldatud 5-6 m sügavuse ja 15-20 m laiuse kraavi ning valliga, mille kõrgus välisnõlvalt on 6-7 m, sisenõlvalt 2 m. Kagupoolse valli kõrgus on õue poolt 1,5 m, välisnõlva poolt, valli välisküljel oleva kraavi põhjast 6-7 m. Muinaslinna teise, keskmise osa kaguküljel, vastu kolmandat osa, on kahest vallist ja kraavidest moodustuvad kaitserajatised. Neist esimese, sisemise valli kõrgus on õue poolt 3 m, väljastpoolt 4-5 m; valli laius jalamilt on kuni 20 m. Sisemise ja välimise valli vahel on 20 m laiune lame kraavinõgu. Kohati laialivalgunud ja ebamäärase ilmega välise valli kõrgus on 1-2 m; valliga liitub välisküljel ebaühtlase sügavuse ja laiusega madal kraav. Kolmanda osa kaguküljel oleva valli kõrgus on sisenõlvalt ainult 0,7-0,8 m, välisnõlvalt 1,2 m; valli välisküljel on 0,5 m sügavune kraav.
Muinaslinna eri osad ja nende kaitseehitised on rajatud tõenäoliselt eri aegadel. Muinaslinn on lähemalt uurimata, mistõttu kujunemiskäik ei ole selge. Oletatavasti pärineb I aastatuhande viimasest ja II aastatuhande esimesest veerandist.
Evald Tõnisson
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
