 |
Tarakalda linnamägi asub looduslikult hästi kaitstud platool, mida kindlustati veel paeplaatidest valliga. Kohati ulatub see vall veel tänapäevalgi 1,5 m kõrguseni. 1952. a. tegi M. Schmiedehelm linnuse vallist väikese läbilõike. Kui 1978. a. rikuti linnusevalli tee laiendamisega, järgnesid avariikaevamised, mis kestsid 1982. a. suveni. Kaevamistega tehti kindlaks, et linnus on üle elanud 4-5 ehitusjärku. Kõige vanemas järgus (8. sajandil) on valliga kindlustatud olnud ainult idakülg, kuna mujal on asetsenud puittara. Hilisematel aegadel on kogu linnuseõu kindlustatud mitme meetri laiuse kivist ja liivast valliga. Vähene leiumaterjal ja õhuke kultuurkiht annavad põhjust arvata, et Tarakalda linnusesse on varjutud ainult hädaohu korral. Suurem asulakoht, tõenäoliselt muistse Purtse küla ase, avastati linnusest lääne pool üle Purtse jõe.
Lõugas, V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989
Purtse Tarakallas
Ringvalliga ümbritsetud muinaslinn Purtse jõe idakaldal, Tallinna-Narva maanteest 250 m lõuna pool. Tüübilt neemiklinnus. Nõlvad järsud, kõrgus kuni 12-13 m. 7500 ruutmeetri suurune linnuseõu on õhukese leiuvaese kultuurkihiga. Vall on ehitatud peamiselt kividest; mõlemal valliküljel kuivmüürsein. Valli sees, siseküljel ja harjal on olnud palkrajatised. Idaküljel on valli alus kuni 12 m lai. Vallist 3 m väljaspool on siin lisaks kuni 2 m laiune kraav. Kraavist väljatõstetud materjalist on valli välisseina vastu moodustunud liivakuhjatis. Kaevamistel linnuse kagunurgas on vallialuses eraldatud mitmeid ehitusjärke, mis kajastavad kaitsesüsteemi väljakujunemist mitme sajandi jooksul. Tõenäoliselt oli varem kividest vall ainult idaküljel. Kasutusaeg 8. (9.) - 13. saj. kaevatud 1952 (M. Schmiedehelm) ja 1978-82 (T. Tamla, A. Mäesalu).
E. Tõnisson
Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
|
|
