12:43 laupäev, 20.09.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArheoloogiamälestisedLinnusasulad ja maalinnad
Linnuse maalinn
Aadress:
Kirjeldus

Linnuse maalinn
Tuntud ka Vatla või Karuse maalinnana.
Ringvalliga ümbritsetud neemiklinnus, asetseb ulatusliku moreenseljaku loodepoolses otsas. Ebakorrapäraselt ovaalse linnuseõu suurus on umbes 1700 ruutmeetrit. Kaetud kultuurkihiga. Kaitserajatise tugevaimaks osaks on idaküljel otsavall, mille välisjalamil on täisvarisenud vallikraavi lame nõgu. Otsavalli kõrgus on siseküljelt kuni 4,5 m, välisküljelt 5,5 m. Ülejäänud külgedelt on valli kõrgus 2-3 m, kusjuures valli välisnõlv liitub vahetult mäeseljaku 8-9 m kõrguse loodusliku nõlvaga. Valli ehitusel on ilmselt kasutatud kive (arvatavasti kuivmüüritisena) ja palke. Rajatud tõenäoliselt 11. - 13. sajandil. Proovikaevamised 1972 (E. Tõnisson).
E. Tõnisson
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Vatla linnus on üks ilmekamatest Lääne-Eesti muinasaja lõpul püstitatud neemiklinnustest. Kõrgelt linnuseharjalt, mis paistab ära ka maanteele, näeb üle metsade umbes 5 km kaugusel asuvat merd.
Vatla linnus (Linnuse maalinn) asub Käru-Linnuse otsamoreenseljaku loodetipus. Seljaku muust osast oli linnus eraldatud kraaviga. Vall on väljastpoolt keskmiselt 9,5 m, seestpoolt 3,5 m kõrge. Linnuse pindala on umbes 1400 ruutkilomeetrit. Linnuseõue kultuurikiht on tublisti kannatada saanud: varem oli see põllu all, hiljem aga valati siia tsemendist tantsupõrand, millega hävitati muinasjäänused linnuse keskosas. Sissekäik linnusesse oli arvatavasti selle idapoolses küljes. Kagupoolne sissepääs kaevati alles 1950-ndate aastate keskel. Linnust ümbritsesid madalad heinamaad ja sood.
Linnusest 2,5 km kauguselt on leitud kivitee jäänuseid, mida peetakse linnuse ja selle ümbruse ühendusteeks mererannaga. Vatla linnus oli Kotsu (Karuse) muinaskihelkonna keskus. Vatla linnust kaevasid 1895. a. arheoloogid P. Stackelberg ja S. Bogojavlenski, kes leidsid põlenud palgijäänuseid ja kive.
Linnuse ümbruses on hulk muistiseid. Kõige vanemad neist on I aastatuhandest e. m. a. kultuseobjektidena kasutatud väikeselohulised kivid, millest üks asub külast - linnuse tõttu on sellele lähedal paiknevaid majapidamisi hakatud kohapeal kutsuma ka Linnuse külaks - seljakule viiva tee linnusepoolses veeres ja teine natuke maad linnusest loode pool. Nii seljakult kui selle külapoolselt jalamilt, samuti külast endast on aegade jooksul pidevalt kogutud muinasleide (savinõukilde, tulekivitükke, münte jm.). 1972. a. rajati E. Tõnissoni juhatusel Linnuse küla territooriumile mitu proovikaevandit muinasasustuse iseloomu tundmaõppimiseks. Leiti, et nooremal rauaajal on siin olnud hajali paiknevate üksikute omaette seisvate õuedega asula.
Linnuse külas on nn. Kaie kaev. See on vana ohvriallikas, millega on seotud rohkesti muistendeid.
Vatla maalinnast ligi 1 km kaugusele jääb Pajumaa kivikalme, kust on saadud rohket leiumaterjali 19. sajandil (1863. a. pastor F. W. A. Hasselblatt; 1866. a. Eesti Provintsiaalmuuseumi eestseisja N. Knorring); kalme oli kasutusel peamiselt nooremal rauaajal 9. - 13. sajandini.
Vatla kivikalmete rühm on Vatla mõisa ja kooli lähedal põldudel loode pool Vatlamäe-Vatla kooli teed Vahtramäe pere ja vanade rehevaremete vahelisel karjamaal. Üks ilusamaid ja ideaalses korras hoitud Lääne-Eesti kivikirstkalmeid, mille läbimõõt on 11 m ja kõrgus 0,75 m, asub otse Vahtramäe pere elumaja nurga juures ning paistab juba kaugelt silma. kalme põhja- ja kirdepoolsel küljel on näha kaarjalt asetsevaid suuri raudkive, mis moodustavad nähtavasti kalmet piirava ringmüüri.
Maanteele lähemal asub üks tarandkalme, mille läänepoolses osas on näha põikmüüre, ja veel 1-2 osaliselt lõhutud kalmet.
Vatla kalmetest on leitud põletamata luutükke (tarandkalmest ka nõrgasti põletatud luid ja savinõukilde). Kalmistu on dateeritav 1.-2. sajandisse.
Lõugas,V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee