22:11 neljapäev, 21.11.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedNüüdisaegsed ehitised
Kuressaare uusehitised
Kirjeldus

KURESSAARE UUSEHITISED
ENE LÄKK

Saaremaa pealinn sai uue arhitektuurijuhi. Ene Läkk teeb ülevaate senise linnaarhitekti Lilian Hansari tööviljadest.

Eramu Väljaku tänaval
Arhitekt Andres Põime, valmis 2003.

Kahjuks kaunistavad Kuressaare arhitektuuripilti üksikud arhitekti projekteeritud eramud. Enamik uue elamu ehitajaid on püstitanud kataloogimaju. Käsitletav moodne must maja sündis tänu arhitekt Põime tulistele soovitustele. Esialgu tahtis arstidest abielupaar traditsioonilist viilkatusega maja. Põime aga veenis nad ümber - tellijad nõustusid viimaks nii moodsa vormi kui mustja tooniga.

Eramu Koidu tänaval
Arhitekt Vahur Sova, valmis 2003.

Noor perekond soovis teha vanematekodule juurdeehituse. Ehitustööde alustades aga selgus, et hoone puit on omadega läbi ja maja tuleb lammutada. Järele jäi vaid vundament. Kuna noored tahtsid vanematekodu endisel kujul üles ehitada, siis tuli uue maja arhitektuur sobitada selle mõttega. Lisaks liitis arhitekt vanale osale uue, kaks korda suurema osa. /---/

Elamu ja ärihoone Tallinna tänaval
Arhitekt Ülo Peil, tellija Saarte Investeering, valmis 2002.

Kahekorruselise hoone katusekorrus astub kaks meetrit tagasi. Nõnda moodustub rõdu ehk moodne mansard. Hoonel on 20kraadise kaldega kelpkatus, mis kaugelt vaadates sulandub Tallinna tänava pilti. Alt aga on näha vaid horisontaalne räästaserv. Algul oli maja fassaad üks ühtlane sein, aga linnaarhitekti nõudel liigendas arhitekt hoonet nii materjali kui tagasiastega. Tulemuseks on nagu kaks kõrvutiseisvat väikest maja, mis sobib hästi Kuressaare linnapilti.

Roomassaare sadama kohvik ja jahtklubi
Arhitekt Lilian Hansar, tellija Saarte Liinid; kohvik valmis 1998, jahtklubi 2001.

Arhitektuurne lahendus tuleneb kaunist asukohast ja funktsioonist. Mõlemad hooned, eriti just jahtklubi, on väga klaasised ja õhulised, et igast küljest saaks nautida vaateid merele ja sadamale.

Kuressaare jahisadama hoone
Arhitekt Riina Raig, tellija Kuressaare linnavalitsus, valmis 1999.

Sadamahoone projekteerimisest ja ehitamisest sai üks suur tüliõun. Hoone tehti Phare rahadega ja korraldati rahvusvaheline konkurss. Projekteerijaks tuli Taani firma COWI, kelle Eesti partneriks sai Merin (projekteerijaks Riina Raig). Ehituse peatöövõtt läks Feerile, kes aga ei tellinud töödokumentatsiooni projekti autorilt Raigilt, vaid eelistas kohalikke tegijaid. Tulemuseks oli plaanilahenduse laiendamisvõimalusi eirav muutmine ja vale asukoht, mistõttu pidi autor kõik ümber projekteerima. Peale selle soovis peaprojekteerija retrohõngulist, Raig aga tegi moodsa hoone. Kõigele vaatamata on tulemus hea.

Sanatoorium Meri
Arhitektid Ülo Peil ja Hanno Grosschmidt, tellija Kuressaare Sanatoorium, valmis 2000.
Projekteerijate leidmiseks kuulutati arhitektuurivõistlus. Hoone oma neofunktsionalistliku laadi ja külmsinise tooniga ei mõju eriti puhkajasõbralikult. Hoone taha jääv osa pidi haljastusega kujundatama teest eralduvaks puhkealaks, aga praegu on tellija soovimatuse või hoolimatuse tõttu jäänud see tegemata. Nüüd on seal tavaline parkla.

Tervisekeskus Rüütli
Arhitektid Vilen Künnapu, Ain Padrik ja Armin Valter, tellija Kuressaare Sanatoorium, valmis 2002.

Autorid on konkursi võitjad. Vastukaaluks sanatooriumi Meri külmusele on see disniländlikult rõõmus. Siin on ühte patta pandud palju eri materjale ja vormivõtteid. Kogu tervisekeskus koosneb kolmest eriilmelisest hoonest, mis on justkui väevõimuga kokku lükatud. Linnarahvale aga maja meeldib. Arhitektid on ise rõhutanud, et kui vastasolev Kuressaare loss on range sümmeetriline võimukants, siis tervisekeskus sümboliseerib viikinglikku vabadust. Samas see rõõmsameelne hoone justkui jätkab puidust pitsiliste kuurortmajadega palistatud tänavat.

Justiitsministeeriumi büroohoone Lossi tänaval
Arhitekt Jaak Huimerind, tellija EV Justiitsministeerium, valmis 1999.

Hoone üldine arhitektuurne lahendus on nüüdisaegne. Kuid arhitekt on arvestanud vanalinna miljööga ja valinud hoonele sobiva suuruse, materjalid ja detailid. Hoone on nihutatud naabermajade suhtes nii, et moodustub kaetud sammaskäik, kuhu jääb ka peasissepääs. Selline nihutatus jätab ajaloolised naaberhooned domineerima.

Ferrumi ärikeskus raekoja kõrval
Arhitektid Andres Alver, Tiit trummal, Tarmo Laht, Indrek Rünkla, Ulla Mets, kes ülekaalukalt võitsid arhitektuurivõistluse. Tellija on Saare Kinnisvara, valmis 2002.

Ehkki linna poolt oli ette nähtud kaldkatus, tuli välja siiski moodne hoone. Maja jäi alguses poliitilise tõmbetuule kätte - Ferrumit kasutati valimiste aegu linnavalitsuse vastu, et kuidas linnavõim lubab roostes maja vanalinna. Hoone oli läinud aastal nii Riigi kultuuripreemia kui Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia kandidaat.

Linnahotell Lasteaia tänaval
Arhitekt Indrek Saarepera, tellija Reisibüroo Kontaktid, valmis 2002.

Oma viil- ja kaldkatustega traditsiooniline hoone, mis mõjub väga tänapäevaselt. Maja teevad modernseks puitseintesse lõikuvad minimaalse jaotusega aknad ja omapärane värvivalik. Ka räästad on moodsalt avatud sarikaotstega. Vanalinna aga sobib see maja oma liigendatusega ülihästi. Esimese korruse välissein astub dolomiitmüürist sissepoole, tekitades niiviisi müüri ja seina vahele lodźade rea. Kõik see teeb maja kuidagi intiimseks ja põnevaks.

Raamatukogu-infokeskus Raekoja tänaval
Arhitektid Tiit Kaljundi, Andres Põime, tellija Kuressaare linnavalitsus, valmis 2002.
Kunagi asusid siin majas kultuurimaja ja kino. Hoone rekonstrueerimisel ehitati juurde uus osa raamatukogu jaoks. Peale selle taheti hoone esisest teha esinduslik promenaad, sest ehkki koht asub linna keskel, tundus see kuidagi mahajäetuna. Nüüd, pärast raamatukogu valmimist, on hoone esisest saanud aktiivne linnaruum. Arhitektid ja sisekujundaja Tiiu Truus aga ütlesid sisearhitektuuri autorlusest lahti ehitaja tehtud muudatuste tõttu.

Kaubanduskeskus-ärihoone Raekoja tänaval
Arhitekt Martin Aunin, tellija ArcoVara Saare Kinnistud, valmis 2003.

Arhitektuurivõistluse võitnud arhitekt Auninil oli idee teha hoone võimalikult läbipaistev ja õhuline. Kui maja aga hakkas valmis saama, polnud õhulisusest jälgegi. Tellija ja ehitaja muutsid ehituse käigus viimistlusmaterjali - klaasseina asemel on nüüd tummseinad. Muudeti ka teisi olulisi detaile. Karniisid tehti topelt laiemaks, mis väikese maja juures torkavad kohutavalt silma. Metallprofiilid asendati plastiga. Martini algne idee läks tellija nahka.

Eesti Ekspress. Areen 9. oktoober 2003

Pansionaat Uus-Roomassaare tänaval
arhitekt Ado Eigi
sisearhitekt Vello Liiv
tellija Saaremaa Laevakompanii
valmis 2002

Magusavõitu pansionaat
Hoone paikneb Kuressaares Uus-Roomassaare tänaval, 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest pärit hoonete vahel - miljööväärtuslikul alal. Arhitekt on hoolikalt jälginud ettekirjutatud reegleid, maja on naaberhoonetega ühes rivis ja peaaegu sama kõrge, ent sellele vaatamata mõjub ta kuidagi võõralt. Vastuolu tänava intiimse miljöö ja hoone suure mahu vahel on leevendada püütud ehitise tugeva liigendamisega.
Pansionaat võtab enda alla krundi keskmise osa, esiosa on jäetud parkimiseks, tagumine ala puhketsooniks.
Maja juures tõmbavad tähelepanu mätaskatusega kaetud väljaulatuvad eriosad, aias aga rohkelt kasutatud "trendikad küpressid" ja üldse magusavõitu haljastus. Millegipärast arvavad mõned inimesed, et maja ei mõju piisavalt suursuguselt, kui haljastuses puuduvad eksootilised taimed. Tõenäoliselt pole siinsesse haljastusse arhitektid sekkunud.
Esiplaanil olev kõrge paraadne hoone varjab tagapool asuvat väiksemat osa. Esiosa ise jaguneb kaheks tiivaks ja tumehallist graniidist uhkeldavaks sissepääsuplokiks. Kogu pansionaadihoone on jagatud kolmeks funktsioonilt ja vormikäsitluselt erinevaks osaks - esiplaanil kivikonstruktsioonis on üldkasutatavad ruumid, keskmine osa on klaasist talveaed, kolmas aga puitkonstruktsioonis lahendatud magamiskorpus. Kõiki neid osi seob tervikuks pikk läbipaistva katusega kaetud katuseterrass.
Hoone esinduslik sissepääs juhib avarasse halli, mis jaguneb kolmeks osaks. Halli keskosas on registratuur, paremal pool on klaasseina taga söögisaal ning vasakpoolne kolmandik on külastajate puhkeruum. Hallist vasakule jääb saunakompleks, kust pääseb jahisaali ning läbi pesemisruumide basseini. Jõusaal paikneb keldris.
Peakorpuse II korrusel on avar salong-raamatukogu. Sealt pääseb läbi talveaia kulgeva silla kaudu II korruse magamistubadesse.
Hoone juures tuleb kiita tellijat - Saaremaa Laevakompaniid Vjatśeslav Leedo isikus, kes võttes endale arhitekti ja sisearhitekti, on usaldanud neid sada protsenti. Seetõttu on tulemuski hea. Hästi on õnnestunud nimeka sisearhitekti Vello Liivi kujundus, kes lasi fantaasial lennata - majas on akvaarium, mis on suurem kui Tallinna loomaaed endale lubada saab, klaasist sillad ja muud uhked vigurid.
Samuti on tuntud headuses arhitekt Ado Eigi töö, kes on oma veidi väsinud käekirja (kaarkatused) värskendanud moodsate materjalide kasutamisega (kaarkatuse läbipaistev materjal, kontrastiks murukatused ja must graniit). Must graniit ilma moodsate materjalideta oleks mõjunud eputavalt ja tobedalt. Kahjuks aga tõmbab küündimatu haljastus stiilse arhitektuuri hinde kõvasti alla.

Eesti Ekspress, Areen. 21. august 2003

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee