22:13 neljapäev, 21.11.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedKaitsealad
Endla looduskaitseala
Aadress:
Kirjeldus

Sookultuuriala teaduslik uurimistöö Toomal algas 1910. a., mil äsjaasutatud Balti Sooparanduse Selts ostis katsejaamaks Endla soostiku serval Selli mõisa maadel asunud Tooma talu. Lisaks sellele renditi ka naabertalu Kubja ning osteti Selli mõisalt veel 50 ha kõrgsood. Nii sai katsejaam endale maad, kus oli mitmesuguste omadustega turbaliike. Valitud asukoha eeliseks oli ka lähedal asuv Kärde mõis, kel olid ligi paarikümneaastased kogemused soode kultuuristamise ja kuivendamise alal. Sellest ajast peale on kogu Eestis tehtava sookultuurialase uurimistöö keskuseks olnudki Tooma. Aastail 1928-44 töötas Toomal Sookultuuri ja Maaparanduse Kool. See andis tugeva sookultiveerimise ala meistrite kaadri. 1938. a. osteti endale Kärde mõisa südamik. 1959. a. toodi katsejaama keskus Toomalt üle Kärdesse. Kärde ongi kujunenud Tooma Katsebaasi keskasulaks.

Tooma Sookatsejaama rajamine ja väljakujundamine toimus loodusteaduste doktori rootslase A. Vegesacki juhtimisel. Aastail 1923-39 töötas Tooma Sookatsejaamas ja koolis üks Eesti soode ja metsade teenekamaid uurijaid Paul William Thomson (1891-1957).
Toomal on praegu soohüdrometeoroloogiajaam. Iseseisva uurimisasutusena töötatakse alates 1950. aastast. Uuritakse Endla soostiku kliimatingimusi ja veeolusid. Kilomeetrite viisi kulgevad üle laukalise raba kitsukesed laudteed.

Raba on nagu suur elus kala
Fosforiidisõja lapsena sündis 1985. a. Eestimaa ja Liivimaa piiril meie seni viimane - ENDLA LOODUSKAITSEALA. 250 ruutkilomeetri suurune Endla soostik oma arvukate rabade, järvede, soosaarte ja ümberkaudsete allikatega on maailm iseeneses. 7. okt. 1993 avati Tooma külas pidulikult kaitseala keskus. Esialgu veel pooltühi, värvi järele lõhnav kahekorruseline maja annab silmad ette enamikule meie kaitsealadest.
Direktor Ärni Kuusiku sõnul kulus selleks krooniajal umbes 200 000 kr Jõgeva maakonna, Keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Piimakombinaadi raha.

1968. a. algas Eestis kompromissitu nn. soosõda. Selles sõjas ei paugutatud küll püsse ja kahureid ning puudusid lihalikud laibad, ometi oli see karm ja kompromissitu. "Kas rabad on tõesti nii kohutavad?" küsis ühe oma tollase artikli pealkirjas Viktor Masing. Teisal leiame sama autori sulest järgmised read: "Iga aastaga läheb raba üha rohkem hinda kui turbasoo, marjamaa ja looduse oaas. Kuid võib-olla ei kulu enam inimigagi ja rabad on muutunud niisama hädavajalikuks nagu kõik muu looduses, mis peab ülal pidama inimkonda, andma talle toorainet ja toidutootmise pinda, õhku ja vett."
Akadeemik Masingu sõnul oli see sõda tollase maaparandusladviku vastu, kes rabade kuivendamisest head tulu sai. "Keegi ei mõelnud tollal, kas neid kraave üldse vaja on," tunnistas Masing kaitseala keskuse avamisel. Masing ei nõustunud Jõgeva maavanema Priit Saksinguga, nagu oleks soode kaitse alla võtmisel suured teened tollasel metsamajanduse ja looduskaitse ministril Heino Tedrel. Masingu mäletamist mööda oli tollane minister veendunud, et "igasugune metsakuivendus on hädavajalik ning katsed sellele vastu seista naeruväärsed".

Tagantjärele vaadates võib ainult imestada seitsmekümnendatel "sõtta" läinud teadlaste ettenägelikkuse üle. 1993. a. rõhutame igal võimalikul ja võimatul kohal, et kuulume Euroopasse. Ent just Euroopa poolt vaadates on sood ja rabad midagi eriti hinnalist. Euroopa riikidest on üksnes Soome Eestist sooderikkam. Enamikus riikides on rabad ammuilma kuivendatud või siis tundmatuseni muutunud. Nüüd raisatakse ropult raha nende osalisekski taastamiseks. Lastakse vett peale ja tehtakse "laiba" elustamiseks muid imesid. Samal ajal on Eestis edukalt lõppenud soosõja tulemusena kuivendajate käest õnnestunud päästa palju eriilmelisi soid. 1981. aastast on kaitse all ühtekokku 30 sood enam kui 1200 ruutkilmomeetril.

Endlal on soode mõistmisel eriline tähendus. Siinset soostikku on kõige kauem ja kõige põhjalikumalt uuritud. Endla on omamoodi mudeliks kõigi ülejäänud rabade mõistmisel. Viktor Masingu sõnul pole raba ei vähemat ega rohkemat kui suur elus keha, mis elab oma seaduspärasuste järgi. Üksnes pealiskaudsel vaatlemisel on tema elu mõistmatu. Turbasammal kasvab ja sureb, muutudes hapnikuvaeses keskkonnas aegamisi turbaks. Tuhande aastaga kasvab turbalasund meetri võrra. Raba kerkib otsekui kook. Äärtest madal, mida enam keskosa poole, seda kõrgem. Ehkki taimed, mis rabal kasvavad, on kidurad ja sageli väikeste ja nahksete lehtede või okastega - just nii nagu kuivades kasvukohtades - on raba tegelikult hoopis veekogu, mille tohutut veemassi hoiavad koos turbaraba õblukesed rakukestad. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, ehkki keskosas majakõrgune, ei valgu suurem osa veest temast ometi välja.
Aja jooksul kõik muutub. Kusagil on kasv kiirem, kusagil aeglasem. Kusagil murrab sügavusest välja rabaojake. Teisal avanevad laukad. Laukapõhjast murduvad suvise kuumaga turbakamakad ja tõusevad pinnale, kattuvad taimedega ja muutuvad ujuvateks saarteks. Saartele kolivad putukad, rajavad oma pesad kajakad ja kaurid.
"Kui läbivool on hea, sirguvad männid kõrgeks, kui vilets, jäävad kiduma", seletas August Poopman. Mees, kes mitu talve Antarktikas veetnud ja kes teab paremini kui ükski teine vete eksirännakuid raba suures ja pehmes kehas. Üks rabamassiiv teisega kokku puutudes pressib serva üles. Teisal valgub raba otsekui üle poti ääre tõusev puder ümbritsevatele heinamaadele peale.

Loodusteadlased hakkasid Endlat juba möödunud sajandil külastama.
Siin korjas taimi 19. sajandi kuulsaim bioloog Karl Ernst von Baer. Tema mõis asus läheduses Piibel. Veidi hiljem nähti siin tihtilugu botaanikaprofessor Bunget. Bunget meelitas Kärde mõisnik Stackelbergi tütar ja paljud haruldased taimed. Viktor Masingu sõnul ei teadnud Bunge kaua aega, et osa taimi - näiteks mõõkrohi Kaasikjärve ääres või mudakanarbik ja mesimurakas - on salamisi siia toodud. Mõisnikuhärra oli oma aednikule salakäsu andnud rikastada ümbruskonda haruldaste taimedega.

1910. aastast tegutses Toomal soojaam. Tuima järjekindlusega mõõdeti päevast päeva kindlatel kellaaegadel temperatuuri nii õhus, rabapinnal kui erinevatel sügavustel. Jälgiti veetaset kontrollkaevudes, mõõdeti turbasambla kasvukiirust. Turba puurimine näitas, et Endla soostik on umbes 10 000 a vanune. Just siis, taanduva mandrijää jälgedes, hakkas suur ja lai nõgu soostuma. Täna on turbakihi paksus parimates paikades enam kui 7 meetrit. Kinnikasvamise tulemusena on 35 ruutkilomeetri suurusest Suur-Endla järvest saanud enam kui kümme korda väiksem veekogu.

Puhta vee reservuaariks olemise kõrval on raba ka hea hapniku tootja. Oaasina on ta olnud viimseks pelgupaigaks haruldastele taime- ja loomaliikidele. Professor Masing mäletab veel, kui "võimas oli Endla linnustik" neljakümne aasta eest. Tollal oli igal rabal oma pistrikupaar.
Suurtel laugastel võis kindla peale kohata järvekauri. Taevas saatsid rabarändurit kalju- ja kalakotkad. Kõikjal istusid oma valvepostidel hallõgijad. Tänaseks on enamik neist kadunud või haruldaseks jäänud. Vaatamata 1981. aastast kehtivale kaitsereziimile.

Toomal ettekandeid kuulates ja suure seltskonnaga rabas jalutades jäi kõlama mõte, et peagi ilmuvad siia karjade kaupa eurooplased. Nii turistid kui uurijad. Neile on kõik see, mida meie täna hinnata ei oska, ülim eksootika ja väärtus iseeneses. Ometi, selliseks ekspositsiooniks pole valmis ükski Eesti kaitseala. Endla kaasa arvatud, ehkki keskuse kahekorruseline maja pakuks tulevastele ökoturistidele kena peavarju.

1,4 km pikkune laudtee võimaldab juba täna ka kõpskingadega rabamatka. Otsekui moedemonstratsiooni poodiumil võid jalutada üle älveste ja laukasilmade, ronida keset laugastikku veel ka torni otsa ning lasta nagu kotkas pilgul üle muinasjutulise rabamaastiku libiseda.
Täna saab sellest osa kõigest 300 - 500 inimest aastas.
PEETER ERNITS
"HOMMIKULEHT" 16. oktoober 1993.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee