00:31 reede, 19.09.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedKaitsealad
Silma looduskaitseala
Aadress:
Telefon:
http://www.silma.ee
Kirjeldus

Silma looduskaitsealale tasub tulla eelkõige lindude kevad- ja sügisrände aegu: siis saab vaatetornist näha korraga kümneid tuhandeid lahesoppides ja rannikulõugastel peatuvaid linde.
Silma looduskaitseala paikneb Lääne-Eesti ühe omapärasema loodusega piirkonnas - Haapsalu Tagalahe ja Noarootsi rannikulõugaste südames. Ala muudab ainulaadseks siinsete maastike ja eluslooduse mitmekesisus ning maakerge. Kaitseala loodi 1998. a. madalmere, rannaniitude, jäänukjärvede ja roostike elustiku kaitseks ja see on seotud mitme olulise looduskaitselepinguga, olles rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA), potentsiaalne Ramsari-ala, AEWA (Aafrika-Euraasia veelindude kaitse kokkuleppe) demonstratsiooniala ning Natura 2000 hoiuala.
Madalaveeline laht. Pisut üle kolmandiku Silma looduskaitsealast (4780 ha) hõlmavad merelahed: Haapsalu lahe kõige tagumised osad - Saunja ja Tahu laht. Madalmeri koos seda ümbritseva roostiku, rannaniitude ja rannikulõugastega annabki kaitsealale tema näo. Laht on idaosas keskmiselt vaid 0,5-1 m sügav, sageli tuleb ette veeõitsengut. Aeglast veevahetust ei paranda kuigivõrd ka lahte suubuvad väikesed jõed (Võnnu ehk Silma oja, Taebla jõgi ning Salajõgi).
Tahu ja Saunja laht koos Sutlepa merega on üks tähtsamaid mageveekalade kudemispaiku Väinamere piirkonnas: siin koevad haug ja säinas, eriti rohkel arvul tuleb siia kudena särg. Haapsalu laht oma ligi 70 väikese laiuga on oluline pesitsuspaik tuhandetele vee- ja rannikulindudele.
Muutuvad rannamaastikud. Veel möödunud sajandi keskel siin ligi 1000 hektaril laiunud rannaniidud olid kaitseala loomise ajaks hävimas: kinnikasvamine ähvardas ka viimaseid lagedaid niidualasid, paremini oli püsinud üksnes Tahu rannaniit. Üks kaitseala põhiülesandeid on hoida ja taastada kaduvaid niitusid. Tänu hiljuti käivitunud LIFE-NATURE projektile loodetakse kolme järgmise aasta jooksul pilliroost ja võsast puhastada ligi 700 ha. Seega avaneb nüüd ainulaadne võimalus jälgida rannamaastike laiaulatuslikku muutumist lühikese aja jooksul.
Silma looduskaitseala teevad ainulaadseks jäänukjärved ehk rannikulõukad. Need on tekkinud kunagi Noarootsit mandrist eraldanud väina asemele. Väina asukohta tähistab praegu järjestikune veesilmade jada: Sutlepa, Karjatse, Möldri ja Vööla meri ning Kudani järv. Väin ise kadus maakerke tõttu 19. sajandi esimesel poolel.
Rikkalik linnustik. Haapsalu lahe linnustik on ala väiksusest (umbes 50 ruutkilomeetrit) hoolimata väga liigirikas. Siin on nähtud 225 linnuriiki; see hõlmab 63% Eesti linnuliikide koguarvust. Matsalu lahe kõrval on tegemist ühe olulisema veelindude rändeaegse koondumiskohaga, kus kevadrändel on korraga loendatud kuni 30 000 ja sügisrändel kuni 110 000 veelindu. Arvukamad rändlinnud on kevaditi tuttvart (kuni 30 000 isendit), merivart (24 000), väikeluik (4300) ja punapea-vart (3600), sügiseti viupart (50 000), lauk (47 000), sookurg (6000) ning laululuik (3900). Kõige haruldasem läbirändaja on kogu maailmas ohustatud väike-laukhani.
Pesitsusalana on Haapsalu laht eriti oluline 14 linnuliigile, sealhulgas väikekajakale, mustviirele, roo-ritsiklinnule, niidurüdile, roo-loorkullile, hüübile ja hallpõsk-pütile.
Muu loomastik. Selgrootutest on rohkem andmeid liblikate kohta; neid on 1999. aastast alates Saunjas ja Saare külas uurinud Imre Taal. Kaitsealalt on leitud 576 liiki suurliblikaid. Huvitavamad leiud on tumehall-kaelusöölane, tume-juureöölane, lodu-lehevaksik, valgetähn-pajuliblikas ja suur kuldtiib.
Haruldasematest läbirändajatest on tabatud kassitapusuru, päevasuru ning verikaruslane. Huvi pakuvad ka EL-i loodusdirektiivi liigid suur-mosaiikliblikas ja vareskaera-aasasilmik.
Kahepaiksetest äratab tähelepanu kõre leid Vööla mere ääres. tavalisemad on rohukonn, rabakonn ning harilik kärnkonn. Roomajatest näeb õige tihti nastikut, harvem rästikut.
Kaitseala imetajate nimekirjas on 38 liiki. Tavalisemad metsloomad on põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, nirk, metsnugis ja mink. Käsitiivalistest pakuvad huvi tiigilendlane ja suurvidevlane, pisinärilistest kasetriibik. Salajõe ning Taebla jõe ääres elavad kobras ning saarmas. Suurkiskjatele jäävad looduskaitseala metsatükid liiga väikseks, et pakkuda püsielupaika. Läbikäijatena on siin olnud ilves ja karu.
Huvilistele. Kaitseala lindude ja maastikega aitavad tutvuda linnutornid Saunjas ja Sutlepa mere ääres. Kes tahaksid jälgida siin peatuvaid veelinde, neil soovitame tulla Saunja linnutorni mai esimesel või septembri teisel poolel: siis on peatuvate veelindude kogumid kõige suuremad. Septembrikuu õhtutel annab kauaks meelde jääva elamuse tuhandete sookurgede ja hanede ööbimalend Saunja lahele.
Suve lõpus avatakse Saare loodusrada Suplepa mere ääres. Juba praegu on valmis 1,2 km pikkune laudtee, nn. roostikurada. Veel enne sügist loodame huviliste teenistusse anda hobused, kes viivad inimesi roostikurajalt Võnnu poolsaare alguseni ja sealt tagasi mõisa juurde. Marsruut (pikkusega 7 km) on valitud selliselt, et seda läbides näeks võimalikult rohkem meie eripalgelisi loodusmaastikke.
Sellel suvel paigaldatakse roostike majandamist ja elustikku tutvustavad teabetahvlid ning ehitatakse valmis vaateplatvorm. Küsida saab ka kaitseala keskusest Saare (Lyckholmi) mõisas või telefonil 472 9431. Teavet kaitsekorralduse ja loodusväärtuse kohta leiab kaitseala koduleheküljelt (http://www.silma.ee).

Marko Valker
Marko Valker (1977) on Silma looduskaitseala loodusharidusspetsialist.
Eesti Loodus mai 2004

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee