 |
Jõelähtme joastik asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas samanimelises, juba 1241. a. Jeeleht`e nime all tuntuks saanud külas. Joastikuni jõudmiseks tuleb Tallinna-Narva maantee 21. kilomeetrilt Jõelähtme kiriku kohalt pöörata Koogi külla suunduvale teele. Küla keskelt aga jälle Jägala joa suunas, et siis 400 m pärast omakorda pöörata majadevahelisele, Jõelähtme kanjoni ja vana vesiveski poole suunduvale kitsukesele rajale. Joastiku kõrgemad astangud on jäänud suurelt jaolt vesiveski tammi ja selle poolt üles paisutatud paisjärve alla. Tammist allavoolu on jõel veel lubjakivilasundis tosin madalamat ( alla 0,5 m) astangut. Kokku laskub Jõelähtme jõgi sügavamaks muutuvas kanjonis ligi 12 m.
Jõelähtme joastiku toitjaks on 46 m pikkune ja enam kui 300 ruutkilomeetrise valgalaga Jõelähtme jõgi. Joastikust umbes 1 km ülesvoolu voolab see ligi 2,5 km ulatuses (Kostivere ja Jõelähtme vahemikus) salajõena maa all ja selle maapealne säng täitub veega üksnes suurvee aegu.
Koos Jägala joa, selle kanjoni ja ülesvoolu jääva 125 ha suuruse Kostivere karstialaga moodustavad Jõelähtme kanjon ja joastik ühtse ja meeldejääva looduspargi. Kõik need ja veel paljud teisedki ümbruskonna loodusmonumendid ja kultuuriväärtused on lülitatud Rebala kaitseala koosseisu. Oma ligi 300 pronksi- ja varasest rauaajast pärit muinsusega on see Eesti üheks suurimaks leiualaks. Siia peaks asja olema nii tavalisel loodusnautlejal kui ka eriteadlastest arheoloogidel ja geoloogidel. Kõigi jaoks on loodusel siin, Jägala-Jõelähtme mail, igal aastaajal ja iga ilmaga varuks mõni meeldiv üllatus.
Kalle Suuroja. Eesti joad. Tln., 2003
|
|
