23:48 pühapäev, 18.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedKoopad
Uhaku koopad
Aadress:
Kirjeldus

Kirde-Eesti suurim karstiväli asub Lüganuse lähedal, kannab Uhaku nime ja on looduskaitse all. Siin voolab Erra jõgi maa all. Uhaku karstiväljal esineb arvatavasti rohkesti väikeseid karstikoopaid, millele viitab suur hulk sügavaid langatuslehtreid maa-aluse jõe vooluteede kohal. Koopaavasid, kust maa alla pääseks, siin tänapäeval ei leidu.
Enam kui 60 aastat tagasi kirjutas G. Vilbaste (Vilberg, 1921) lähemalt Uhaku karstivälja koobastest. Tema andmetel oli Erra jõe sängis näha võlvialune, mis neelas vett. See asus mõisa lähedal. Teine koobas oli Suurhauas (nii kutsutakse kõige suuremat karstihäilu jõesängis). See oli 2 m laiune ja 0,25 m kõrgune võlvialune, mis läks kaugele. Kolmas asus Pikkhauas (pikk kitsas karstiorg Suurhaua ja Purtse jõe vahelisel alal). Selle kagupoolses otsas esines 0,75 m laiune inimesekõrgune lõhe, mis ka tänapäeval nähtav, kui risu pealt eemaldada.
Vanasti esines kolm väikest koobast veel Purtse Kõrgekaldal, kus Erra maa-alune jõgi allikatena välja voolab (Vilberg, 1921; Erde, 1924). Kõige suuremast koopast voolas vesi suurvee ajal kohisedes välja. Vee alanedes võis see mahutada 7-8 inimest. Koobas asus tõenäoliselt kõige suurema ajutise allika kohas, kust tänapäeval algab kevaditi veerikas oja. Veel 1940. aastatel oli siin näha ligi 1 m sügavune niśś.
Erra maa-aluse jõega seotud koopad on väga madalad ja laiad tühemed või kitsukesed maa-alused püstlõhed. Eeldused suurte koobaste tekkimiseks on siin ebasoodsad, sest ordiviitsiumi ladestu Uhaku lademe lubjakivid on väga savikad. Seepärast ei saa nõustuda arvamusega, et siin asusid vanasti suured pelgukoopad, kust rahvas novgorodlaste 1268. a. sõjakäigu ajal kavalusega välja aeti. Need koopad asusid arvatavasti liivakivijärsakus Toilas.
Koobastest tingitud maapinna sisselangemisi tekib Uhakul aeg-ajalt. Näiteks 1950. aastate algul langes maa-aluse jõe allikate lähedal asuva vana tankitõrjekraavi põhi ühes kohas sisse. Tekkinud augu põhjas oli näha umbes 1,5 m laiune ja 1 m kõrgune karstikanal. Nüüd on see koopaava kinni varisenud.
Ülo Heinsalu. Eesti NSV koopad. Tln., 1987

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee