 |
E. Vilberg kirjutab raamatus "Harjumaa" (1921), et poolsaarel on lainete tegevuse tulemusena liivakivisse veepinna kõrgusel tekkinud koopad, millest mõned on õige ruumikad ja pikad, isegi 5-6 m. Kui lained neisse löövad, tekib "isesugune pauk-mulin nagu kostaks kauge-kauge suurtükilahing, ühes püssitulega". Koopad asuvad tuletorni lähedal.
Suurim teada olev koobas oli siin 20. sajandi algul 7 m pikk ja mehekõrgune (Sodoffski, 1906). See asus tuletornist veidi lääne pool ja veel mõnekümne aasta eest võis sinna paadiga sisse sõita ja ka ringi keerata (L. Odrese suulised andmed). Koopa kohal ulatub meri kaljuseinani ja on vahel sügav. Ilma paadita koopasse ei pääse.
Isesugune paukuv mulin ja korin tekib tõenäoliselt õhu väljatõrjumisest koopast, kui laine sisse tungib. Vee korin tekib ka laine tagasiveeremisel. Imetlesime seda ühe Osmussaare murrutuskulpa juures.
Ülo Heinsalu. Eesti NSV koopad. Tln., 1987
|
|
