17:00 teisipäev, 11.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedPargid
Pagari park
Aadress:
Kirjeldus

Pagari pargi suurus on 7 ha. Pargi piirdeks on suuremad ja väiksemad maanteed, neist tähtsaim Jõhvi-Tartu tee piirab parki idast. Endine häärber paikneb pargi keskosast veidi põhja poole, sellest lääne poole jääb elumaja. Koolimaja ja -aed asuvad pargi kirdeservas. Peahoone ette jääb ringtee, kuhu suunduvad kaks pargialleed läbi vabalt asetsevate puu- ja põõsasgruppide. Pargi keskosa on avatum, puud asetsevad hõredalt, põõsaid nende all kasvab vähe. Perifeersed alad, eriti aga maanteega piirnevad pargiservad on kinnised, paljude põõsaste ja tiheda meetrikõrguse läätspuuheki tõttu läbipaistmatud ning vähendavad teataval määral maanteelt parki kostvat transpordimüra. Suuremad pargimassiivid kodumaistest liikidest jäävad pargi lääne- ja lõunaossa, kuna ida- ja põhjaosa on rikkamad väikestest puude ja põõsaste gruppidest ning võõrliikidest.
Kodumaistest puittaimedest kasvab pargis sihvakaid 80-90 aasta vanuseid kuuski ja üle 100 aasta vanuseid pärni, arukaski, saari, tammi ja vahtraid. Võõrpuuliikidest köidab tähelepanu europa lehise suur grupp pargi kaguosas. Suurim lehis on kasvanud 29,7 m kõrguseks, on 84 cm jäme ja ligemale 120 aastat vana. Teine huvitav introdutseeritud liik on hall pähklipuu, mis on esindatud pargis kolme hästiarenenud eksemplariga. Maja lähedal kasvab dekoratiivne punaselehine vaher.
Põõsaliikidest kohtame kodumaist kuslapuud, pihlakat ja toomingat. Võõrliikidest kasvab pargi piirides suur läätspuu, harilik sirel, üksikuid ebajasmiini põõsaid. Harvemini leidub punast leedrit, magesõstart, pehmet viirpuud jt. liike.
Pargimurus kasvavad tüüpilised Põhja-Eesti parkide rohttaimed, nagu kerahein, kerakellukas, aas-seahernes jt. liigid. Ilma igasuguse hooldamiseta kasvab pargimurus kirju e. türgi liilia. See iluaedadest põgenenud pargitaim köidab tähelepanu roosakaspunaste, tumedatäpiliste rippuvate õitega, mis paiknevad hõredas õisikus. ka teine sagedamini esinev naturaliseeritud liik - kirikakar avas siin kevadel oma õisikud.
H. Tamm. Põhja-Eesti pargid. Tln., 1972

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee