06:18 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedPõlispuud
Tülivere tamm
Aadress:
Kirjeldus

Looduskaitse all oleva Tülivere tamme juurde tuleb minna Kuusalu valda Allika külla. Kahara võraga puu asub kingul, üsna Tülivere oja lähedal. 1999. a. mõõtsin puu tüve rinnasümbermõõduks 587 cm ja kõrguseks 21 m. Puuhiiu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus. Inimene mahub avausest sisse astuma peaaegu kummardamata. Õõnsuse hämar sisemus on tillukese kambri suurune, kus kaks täiskasvanud inimest mahuvad püsti seisma.
Puu kohta on Kirjandusmuusemis tallel hulga rahvajutte. Üks vanemaid neist, kirja pandud 1895. a., annab teada, et õõnsus ilmus nähtavale 1891. a. Siis murdis sügismaru ühe tamme suure, maapinna lähedalt algava haru. 1911. a. on keegi kohalikest üles märkinud pikema loo pühast ussist, kes elanud tamme juurte all. Mao nimi olnud Piilu. Pererahvas viinud talle pidevalt toiduohvreid. Siis toodud talusse minia, kes sellest kombest midagi ei teadnud ja jätnud ussi toitmata. Kohe surnud talus härg, maolt aga palutud kolm päeva lepitust. Viimaks roomanud uss tamme alt välja. Ta lakkunud härga ja see ärganud jälle ellu. Eesti folklooris on palju lugusid pühast ussist - nastikust, keda hoolega toideti ja kes majale ja perele õnne kindlustasid. Temast oli ka praktilist kasu. Nastiku olulisemaks toiduks on hiired ja seal, kus liikus nastikuid, püsis hiirte hulk tasakaalus.
1939. a. on kohaliku elaniku Gustav Lehesalu suust üles kirjutatud ütlus, et see puu olevat vana hiietamm. Puule viidud piima ja muid ohvreid. Usutud, et kui Tülivere talu peremees sureb, langeb tammelt maha üks oks. 1962. a. on folkloristid kirja pannud kohaliku elaniku meenutuse, kuidas Tülivere talu noor perenaine viinud 19. sajandi lõpus põlle all ohvriks värskelt tapetud looma liha, ise seda häbenedes.
Nüüdsel ajal olen parimaid lugusid Tülivere tamme kohta kuulnud Tülivere talu praeguselt vanaperemehelt Johannes Jäetmalt. 1999. a. jutustas 76-aastane mees, et tema suguvõsa on siin elanud vähemalt neli põlve. Ligi veerand sajandi jooksul, mil ta ise tamme naabruses on elanud, ei olevat tamme välimus peaagu üldse muutunud. Ainult avaus on ahtamaks läinud, sest korpa kasvab tüvele aina juurde. Ka tamme sees olev õõnsus on laienenud, sest pehkimine jätkub. Rahvajuttu tamme all elanud maost ta ei mäletanud. Küll aga teadis ta seda, et veel sajandivahetusel olevat tammele endale toiduohvreid toodud. Paluke uudseleivast pidi kindlustama viljaõnne, kausike lihaleent karilooma tapmise korral karjaõnne.
Muidugi teadis ta kõnelda ka kuulsat lugu, mida mitmed kohalikud elanikud on varemgi jutustanud. Tamm olnud abiks riiduläinud noorpaaride lepitamisel. Kui mees ja naine nii tõsiselt tülli olid pööranud, et miski muu nõu enam ei aidanud, saadetud paar õhtul õõnsusesse. Õõnsus oli sedavõrd kitsas, et sinna mahtusid kaks inimest vaid püstijalu, teineteise ligi seistes. Hommikuks oli tüli igal juhul möödas. Tülide lepitamise järgi olevatki puu saanud nimeks Tülivere tamm.
---
Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee