22:07 neljapäev, 21.11.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedPõlispuud
Sipa pärn
Aadress:
Kirjeldus

Sipa pärn asub Märjamaa vallas Sipa külas. Laiuv võra sirutub üksildasena keset endist põllumaad. Vaadet rikub sealsamas heinamaa servas asuv nõukogudeaegne räämas karjafarm. Puu seisund on viimastel aastatel oluliselt halvenenud. Kas selles on süüdi olnud farm oma reostusega või puu kõrge iga, on raske otsustada. Igatahes on pärna võras ohtralt kuivanud oksi. Üks suur haru on hiljuti murdunud ja maha vajunud.
Puu latv ei küüni kõrgele, ainult 13 meetrini. Tüve ümbermõõtu rinnakõrguselt mõõta ei saa, sest sealt on puu harunenud. Ka päris maapinna lähedalt on ümbermõõtu võimatu täpselt mõõta, sest tüve vastas on madal kivi. Kivi kohalt, maapinnast 60 cm kõrguselt, kust tüvi veel ei harune, oli tüve ümbermõõt 1997. a. täpselt 9 m. Kahe jämedama haru ümbermõõdud ulatusid 3,5 meetrini. Pärna loetakse Eesti jämedaimaks pärnaks, mõõdetuna maapinna lähedalt. Puu vanuseks arvatakse 600 aastat, kuid seda pole kontrollitud.
Sipa pärna kohta on teada rohkesti pärimusi. Tema rahvapärane nimetus "iiepuu" näitab, et puu on kunagi olnud püha ja sellele on ohverdatud. Juhan Raidjõe on kogunud kohalikelt inimestelt rahvajutte. Ühes neist ("Eesti Loodus", 1976, nr. 1) kõneldakse, et Sipa pärna juures olevat käidud palju ohverdamas, Põhjasõja ajal, kui siinkandis levis katk. Siis loodetud, et pühapuu suudab selle tõve eest kaitsta. Ka veel 19. sajandi lõpus olnud kombeks tuua pärnale ohreid. Siis olnud pärna kõrval kivil tihti näha ohvriande - leiba, soola jm.
Sipa naabrusest Raikkülast Kadaka külast Kose talust pärit Julius Ervin on folkloori kogujatele 1944. a. kõnelnud, et puu all olevat olnud kombeks kohtuda armastajapaaridel. Nii mõnegi paari olevat vana puu kogu eluks kokku viinud. Puul olevat ka oma õnnenumber - 7. Kas tulenes see puu 7 harust (praegu on neid järel 5)? Usutud, et neile, kes puu all kohtamise järel paari läinud, pidi peresse sündima 7 poega. Aeg-ajalt olevat peetud puu laia võra all lustakaid külarahva kogunemisi ja pidusid.
Tähelepanuväärse loo on folkloristid puu kohta kirja pannud 1925. a. Kirjandusmuusemi rahvaluule arhiivi kartoteegist võib lugeda, et keegi Kiisemann on teatanud Sipa külas Sepa talu põllul Arma talu lähedal kasvavast kolmeharulisest pärnast. Sõna-sõnalt on teade järgmine: "Rahva teada olla see puu Tallinnas Toompeal registreeritud selleks, et keegi ei tohiks teda maha raiuda. Muidu oleks peremees ta ammu maha saaginud, olla põllu peal tülinaks." Loo teeb kummaliseks asjaolu, et siis polnud Eestis looduskaitse seadust veel olemas. See kehtestati alles 1935. a.
Varem, kui eestlased olid n.-ö. puudeusku, olid pühapuud puutumatud sellepärast, et kardeti karistust üleloomulikelt jõududelt. 20. sajandi alguses ei võetud vanu kombeid ega veendumusi enam sama tõsiselt. Ebamäärane aukartus endisaegse pühapuu ees oli aga säilinud. Nüüd leiti sissejuurdunud hirmule maisemja asjalikum seletus. Pühapuu peab olema kõrgetel riigiametnikel kusagil kirjas ja kes puu maha raiub, seda ei karista pühapuud kaitsev vägi, vaid riik.
Hendrik Relve. Pühapuud. Tln., 2003

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee