22:11 neljapäev, 21.11.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedPõlispuud
Ranna tuhandeaastane tamm
Aadress:
Kirjeldus

Ranna tuhandeaastane tamm asub Jõgevamaal Pala vallas Ranna külas Kallaste-Mustvee maantee ääres Peipsi järvest mõnesaja meetri kaugusel. 2000. a. mõõtsin puu kõrguseks 16 m ja tüve rinnasümbermõõduks 480 cm. Tamm püüab pilku oma tüve veidra asendiga, mis asub maapinnaga peaaegu rööbiti. Et selline kasvusuund käib poolpehkinud tüvele ilmselgelt üle jõu, on jämedamate okste alla asetatud mitu telefoniposti jämedust tuge.
Sellel puul on rahva seas hulk erinevaid nimesid - Rannamõisa tamm, Kodavere tamm, Tuhandeaastane tamm. Viimati mainitud nime lugesin ka tamme juures olevalt sildilt, mis teatas, et puu on riikliku looduskaitse all.
Eestis leidub vähe põlispuid, mille kohta oleks rahvasuust teada sama ohtralt pärimusi nagu Ranna tamme puhul. Suur osa nendest on kokku kogutud 2000. a. Mall Hiiemäe kirjutatud raamatukesse "Rannamõisa tamme lugu". Ühed lood vestavad, et tamm olnud hiiepuu, teised, et selle jätnud kasvama Kalevipoeg, kui ta kõik ülejäänud tammed ümbruskonnas oli maha raiunud. Mõni rahvajutt väidab, et tamm on siia rännanud Venemaalt, mõni jälle, et tamme alla on maetud varandus ja et tema ümbruses kummitab. Lood, mida rahvasuu tamme kohta on kõnelnud, on nii eripalgelised, et nende põhjal mingeid kindlaid järeldusi on raske teha. Üks on siiski kindel - kui ühe puu kohta on jutustatud nii palju lugusid, tähendab see, et tal on olnud ümbruskonna rahva mõttemaailmas ja mälus silmapaistev koht.
Paljud üleskirjutatud rahvajutud kinnitavad, et varem olnud Ranna tamm palju vägevam - hiiglaslik tüvi ja selle sees avar õõnsus. Näiteks üks lugu pajatab, et rootsi ajal, seega üle 300 aasta tagasi, olnud tamme õõnsus nii suur, et sinna sisse mahtunud 20 sõdurit. Teistes rahvajuttudes teatakse, et umbes sajandi eest mahtunud õõnsusse 12 inimest. Kunagise tüve ümbermõõduks on rahvasuu pakkunud vahel üle 10 m ja mõnikord sellest veidi vähem.
Olgu kunagise tüve ja selle õõnsuse täpsete mõõtudega kuidas tahes, kindel on see, et vanasti oli Ranna tamm tõesti praegusest palju jämedam. Seda kinnitavad mitmed ligi 100 aasta vanused dokumentaalsed kirjapanekud. Üks kirjeldus pärineb August Kitzbergi raamatust "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Siinmail osa oma lapsepõlvest veetnud kirjanik kirjutab puu kohta, et see oli "... vana ja kuulus 1000 või enama aastane tamm, mis mitu inimest korraga õnnetüvesse mahutas. Sel ajal oli ta veel õige terve, nüüd olevat ta ulakatest inimestest tule sissetegemise läbi kannatanud, aga üks oks haljendab veel." Kirjanik nägi tamme esmakordselt 19. sajandi 70. aastatel. Õõnes tüvi süüdati põlema ja hävis umbes 1905. a. paiku.
/---/
Nii või teisi võib öelda, et praegune parajalt vägev tamm on kunagise puu viimane allesjäänud haru. Kui uurisin puu ümbrust, ei tekkinud kahtlust, et sellega koos pidi varem tõesti kasvama peatüvi. Praegune tüvi on selgelt poolik. Maapinda uurides võis aimata kunagise tüve vaevu märgatavat kännurõngast. Mõõtsin selle ära nii hästi kui suutsin ning sain endise tüve ligikaudseks ümbermõõduks maapinnalt 11-13 m. Arvestades seda, et ülalpool läks tüvi peenemaks, võis kunagise hiiu tüve ümbermõõt olla tõesti kümmekond meetrit nagu on mäletanud rahvasuu.
/---/
Rahvasuu on sageli pakkunud, et üks õige tamm peabki olema 1000 aastat vana. Esimesed 300 aastat pidi ta kasvatama kõrgust, järgmised 300 aastat paksust ja siis seisma 300 aastat muutumatuna. Alles seejärel hakkab tamm vananema. Veendumust, et vana tammepuu on 1000-aastane, kinnitavad ka paljud populaarsed laulud ja luuletused. Olen omaette mõelnud, et võib-olla on üks põhjus siin lihtsalt selles, et ütlus "tuhandeaastane tamm" kõlab nii kaunilt ja uhkelt. Tõsi on ka see, et tamm elab meie teistest puuliikidest vanemaks. Isegi Kesk- ja Lääne-Euroopas, kus tingimused tamme kasvamiseks on palju soodsamad, leidub tuhandeaastasi tammesid, mille iga on tõestatud, vaid üksikuid. Eesti tammede vanuse määramisel pole vanimate puude eaks kunagi saadud üle 700 aasta.
Ometi võib öelda, et Ranna tamme puhul on tuhandeaastase puu tiitel rohkem õigustatud, võrreldes teiste Eesti põlistammedega. Oletatavasti oli ta tollal, kui peatüvi veel alles, jämedaim tamm, mille kasvamise kohta Eestis üldse andmeid leidub. Usutavasti on selle puu vanus ka tuhandele aastale lähemal kui teistel tammedel.
Ranna tamm on tähelepanuväärne veel ühe seiga poolest. Juba ligi 100 aastat tagasi hakati tema längu vajunud tüve toestama. 23. juunil 1927. a. teatati "Postimehes", et esimesed toed lasi puule panna mõisa rendihärra. Niisiis toimus see veel tsaariajal. Eesti iseseisvumise järel võeti toestamine ette kohalike eestlaste algatusel, ehkki Eesti Vabariigi esimene looduskaitse seadus oli vastu võtmata. Hiljem on tammel tugesid vahetatud mitmel korral, viimati aastatuhande vahetusel. Nii pikaajalist ja järjepidevat põlispuu toestamist ja hooldamist, nagu Ranna tammel, pole teada ühegi teise Eesti auväärse raugastunud puu puhul.
Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee