01:14 laupäev, 18.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedPõlispuud
Saastna nõiamänd
Aadress:
Kirjeldus

Saastna nõiamänd asub Lihula vallas Saastna külas endise mõisa pargis. Üsna kõver ja viletsakasvuline mänd hakkab teiste puude hulgas silma kui ainuke okaspuu lehtpuude seas. Männi kõrgus on kõigest 15 m, kuid vanus 100 aastat või rohkemgi. Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi teadetes on mändi mainitud haigusi raviva puuna. 1939. a. on kohalikud elanikud nimetanud puud koerapoomise männiks. Imelik nimi tulenevat sellest, et koeranaelte ja teiste nahahaiguste ravimisel pidi männist abi olema ja sellesse usuti.
Kui 2002. a. veebruaris hoolikalt selle männi koort silmitsesin, leidsin sealt vanu roostes naelapäid. Osa naelu olid kindlasti väga vanad, sest need nelinurkse peaga naelad paistsid pealekasvanud korba seest vaevu välja. Selliseid naelu valmistasid vanasti külasepad hobuste rautamiseks ja niisuguste naeltega löödi kunagi nõiamänni külge riidelappidesse mähitud ohvriande.
Praegu Saastna külas elavate inimeste seast leidsin pika otsimise peale ühe, kes oma silmaga kunagisi ohvriande männil näinud. 75-aastane Almar Mölder meenutas, kuidas ta esimesse klassi minnes nõiamännist iga päev mööda käima hakkas. Alatihti oli männi peal näha värvilisi riidenutsakaid, mis naelaga tüvele kinnitatud. Riidenartsud olid taskuräti suurused ja nende sisse oli midagi pandud. Mida täpsemalt, selle vastu ta tol ajal huvi ei tundnud. Koolitee Metsküla kooli viis Almarit nõiamännist mööda ka järgmistel aastatel. Hilisemast ajast ta ohvriande puul enam ei mäletanud.
Mida ohvriks viidi, seda saab oletada folkloristide kirjelduste järgi. Näiteks on olemas andmeid Massu mõisa juures kasvanud ravivast pihlakast. 1968. a. on üks 64-aastane naine kirjeldanud, mida ta lapsepõlves riidenartsudest leidis, kui käis neid uudishimust salaja lahti harutamas. Seal oli raha, villa, lõnga, kõige rohkem soola. Käisin seda naist ka otsimas. Kahjuks ei olnud teda enam elavate kirjas, nii nagu ka Massu ohvripihlakat, mis jäi samuti leidmata.
Kunagi oli riidelappidesse mähitud ohvriandide puudele kinnitamine, et nii oma haigusi ravida, Läänemaal laialt levinud komme. Läänemaa ja saarte ravivate puude seas, mille kohta leidub kirjalikke andmeid, on Saastna mänd eriline mitmes mõttes. Esiteks on ta üks väheseid sääraseid puid, mis tänaseni alles ja teiseks leidub talle ohverdamise kohta veel praegugi elavaid tunnistajaid.
Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee