 |
Tamme Goori ehk Viiralti tamm kasvab Viiratsi vallas Vana-Võidu külas Tamme talu juures. Viljandi linnast jääb tamm umbes 3 km Tartu poole. Madal ja jässakas, püstiste okstega puu asub põllu veerel sügava oru servas ja paistab ka ära maanteele. 1998. a. oli tamme tüve rinnasümbermõõt 448 cm ja kõrgus 13 m.
Puud kutsutakse Viiralti tammeks Eduard Viiralti gravüüri järgi. Selle kuivnõeltehnikas 1943. a. valminud töö nimi on "Viljandi maastik". Eesti koolides ja mujal põlispuudest vesteldes olen tihti kogenud, et vähemalt nime järgi on see puu meie rahva seas kõigist Eesti põlistammedest üks tuntumaid.
Tegelikult on tammel ka oma kohalik ja vanem nimi. Tamme Goori tamme nime on puu saanud 20. sajandi algupoolel naabruses elanud isepäise taluperemehe järgi. Talu nimi oli Tamme ja Grigori-nimelist peremeest kutsuti Gooriks. Majas, mille Tamme talu kange peremees kunagi ehitas, elavad tänaseni tema järglased.
Kui ühel augustipäeval 2000. a. uksele koputasin, kohtusin perenaise Aime Pärnaga. 46-aastane naine mäletas puu kohta lugusid oma vanatädilt Alma Tammelt. Üks jutt oli selline, et tamme olevat katki läinud tõlla tiislist istutanud Rootsi kuningas. Ta lubanud, et kui see kasvama läheb, tuleb rootsi võim kord Eestisse tagasi. /---/
Rohkem kui poole sajandi tagust gravüüri ja praegu kasvavat puud kõrvutades oli üllatav tõdeda, kui muutumatuna on puu säilinud. Ladvaokste kuivamine, mis gravüüril näha, pole rohkem kui poole sajandiga kaugemale edenenud. Puu suurus on jäänud enam-vähem samaks. Üsna tugevasti on muutunud vaid tamme taustal oleva maastiku ilme. Gravüüril näha olevad künkad ja orud on nüüd enamjaolt kattunud metsaga.
Et puu mõõtmed varasemast kuigivõrd ei erine, kinnitab ka võrdlus vanimate teadaolevate mõõtmisandmetega. Ligi 40 aastat tagasi tehtud täpsed mõõtmed näitavad, et vahepeal on puu kõrgemaks kasvanud vaid 1 m võrra ja tüvi jämenenud 33 cm.
Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003
|
|
