 |
Pühajärve sõja tamm kasvab Otepää vallas Otepää puhkekodu lähistel Pühajärve ääres. Puu kõrguseks sain 1999. a. 22 m ja tüve rinnasümbermõõduks 698 cm.
Esimesed täpsed andmed tüve ümbermõõdu kohta on teada 1930. aastast - 595 cm. Seega on puu ümbermõõt ligi 70 aasta jooksul suurenenud veidi rohkem kui 1 m võrra. Tüve nii kiire jämenemine osutab, et tamme kasvuhoog ei ole kaugeltki raugenud. Korba järgi mõõtes on puu praegune vanus ligi 300 aastat.
Nime on saanud puu ajalooliste sündmuste järgi, mis toimusid siinkandis rohkem kui 150 aastat tagasi. Neid kirjeldavad Valgamaa kodu-uurijad Heino Mägi ja Karl Veri 1983. a. ilmunud raamatus "Valga rajoon". Talupoegade koormised olid Pühajärve mõisas, mille oli omandanud erukindral Wilhelm von Stryk, kasvanud väga kõrgeks. 1841. a. suve lõpul oli olukord läinud nii pingeliseks, et talupojad otsustasid tööülesannete täitmisest keelduda. 1. septembril palus Otepää kihelkonnakohtunik von Sivers saata Pühajärve mõisa sõjavägi. Saabunud sõdurid hakkasid talupoegade juhte kinni võtma. Arreteeritute seas oli ka Johann Kõiv. Kui konvoeerijad teda Pühajärve tamme ligidalt mööda viisid, oli ligi 10-liikmeline salk malakatega relvastatud mässajaid parajasti puu alla kogunenud. Nad tungisid sõduritele kallale ja vabastasid Johann Kõivu. Järgnevatel päevadel toodi sõdureid mõisa juurde. Mässajad piirati sisse ja sunniti jõuga alistuma. 1841. a. detsembris algas Pühajärvel mässajate avalik karistamine. 29 mehele anti igaühele 500 kepihoopi. Enamik neist pandi vangi ja 12 saadeti Siberisse.
Kuigi maarahvas oli "sõja" kaotanud, jäi seik, kus südid talupojad oma kaaslase olid vabastanud, inimestele eredalt meelde. Tamm, mille juures sündmus toimus, hakkas seepärast rahvasuus kandma Pühajärve sõja tamme nime.
Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003
|
|
