22:52 kolmapäev, 23.04.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedPõlispuud
Hargla püha pettäi
Aadress:
Kirjeldus

Hargla püha pettäi kasvab Taheva vallas Hargla külas Hargla kiriku lähedal maantee ääres. 1998. a. oli puu kõrgus 9 m ja tüve rinnasümbermõõt 325 cm. Võrreldes pool sajandit tagasi saadud andmetega pole mõõtmed praktiliselt kasvanud. Männi praeguseks vanuseks on arvatud ligikaudu kolm sajandit. Pedaja võras leidub kuivi oksi, kuid üldiselt paistab puu olevat veel täiesti elujõuline.

Üksik jändrik ja madalakasvuline puu äratab kergesti möödujate tähelepanu. Pühapuu läheduses asuvad kirik ja kalmistu. Nüüdne kivine kirikuhoone on rajatud eelmise sajandi algul, kalmistu pärineb umbes 1770. aastast. Kindlasti on mõlema asemel samas piirkonnas olnud relgioosne keskus juba muinasajal. Mujalgi Eestis on üsna tavaline, et hilisemad ristiusu pühapaigad märgivad kohti, kus varem olnud hiis või muu muinasaegne sakraalpaik. Kristuse tulekuga segunesid rahva teadvuses uue ja vana usundi elemendid. Austati osalt uusi, osalt vanu pühadusi. Nii oli ka Hargla rahva jaoks päris loomulik, et siin oli sajandeid asunud lähestikku kristlik pühakoda ja hoopis ürgsema usundi veendumusi kajastav pühapuu.
Hargla männi kohta on rahvasuust teada napilt pärimusi. Vastse-Roosa algkooli rahvaluule kogujad on 1939. a. ühe kohaliku inimese suust üles märkinud,et puud ei tohtinud keegi rikkuda, sest puu sees elavat puuk. Kes oli puuk? Praegu teame, et see on väike verd imev parasiit. Rahvapärimustes tähendas puuk sedasama, mis tulihänd või kratt. Kratt oli üleloomulik olend, kes tassis oma peremehele vara kokku. Iidsemas pärimustekihis tähendas puuk aga ka veel hingelooma, mõne surnud inimese hinge, mis võtnud looma või linnu kuju. Nii või teisiti pidi puugi elupaik asuma mõnes erilises paigas. Harglas ilmselt usuti, et puugi elupaik on pühapuus.
Meie päevil puu madalale ulatuvat võra uurides võib märgata okstele seotud valgeid riideräbalaid. Osa neist on uued, osa üsna luitunud. Tegemist on suhteliselt uudse rituaaliga. Noorpaarid, kes kirikus laulatatakse, sõlmivad pedaja oksale lindi. See pidavat abielupaari omavahel kindlalt ühte liitma. Niisiis on iidse pühapuu ja kirikuga seotud uskumused ja kombed taas kord ajaloo jooksul uudse vormi omandanud.
Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee