 |
Kurena hiiekünnapuud
Kurena künnapuid nimetas rahvas jalakateks, sest ei eristanud neid kahte võrdlemisi lähedast puuliiki, nii nagu tänapäevalgi, kuigi hästi. Seepärast kutsuti siinseid puid hiiejalakateks.
Puud asuvad Kose vallas Kanakülas. Nad on saanud oma nime selle järgi, et varem kuulus paik Kurena küla piiridesse. Siin, Hiie talu maadel kasvab keset lagedat välja 7 künnapuud. 1998. a. oli suurima puu tüve rinnasümbermõõt 360 cm ja kõrgus 17 m. Parandatud uudismaal näivad künnapuud otsekui istutatud pargipuud. Tegelikult on nad arvatavasti ainsad elavad tunnistajad paigas, mis kunagi nägi välja hoopis teistsugune, olles kohalikule rahvale pühapaigaks.
Kirjandusmuuseumis 1934. a. talletatud pärimuse järgi olevat siinsamas Hiie talu maadel asuvad künnapuud hiiepuud. Puid nimetatakse küll jalakateks. Et aga jalakat künnapuuga segi aetakse, olen täheldanud mujalgi Eestis. Näiteks Pärnumaal Vändra vallas Massu külas asub ohvrikünnapuu, mida rahvas on nimetanud ohvrijalakaks. Mõlemad puuliigid kuuluvad jalakate perekonda ja on pealiskaudsel vaatlemisel väga sarnased. Rahvas pole pidanud neil vahetegemist oluliseks. 1934. a. kirja pandud teates Kurena puude kohta öeldakse, et nendest tagapool olnud järv, mille ääres vanad eestlased oma jumalatele ohvriande toonud ning rahvakogunemisi korraldanud.
Hiie talu pärijaid enam siin ei ela. Jutule sain aga künnapuudele lähimas majas - Tündersepa talus elava Raivo Kloostriga. Tema mäletas künnapuude taga varem kasvanud ohvripärna, mis kolhoosi ajal tehtud maaparandustööde käigus oli hävinud. Siis kadus vist ka endise järve ase. Arutasime isekeskis, et üksnes Hiiu talu ise, mille juures hiiekünnapuud kasvavad, on nime poolest kõnekas. Milline pühapaik siin varem võis olla, pole enam võimalik täpsemalt teada saada. Külla aga viitab nimedes talletunud sõna "hiis" paiga kunagisele pühadusele.
Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003
|
|
