 |
Navesti jõgi
Pärnu jõe pikim ja veerohkeim lisajõgi. Jõe ülemjooksu ülemine osa asub Järvamaal ning ülemjookus alumine osa ja keskjooks Viljandimaa. Alamjooksu ülemine osa paikneb Viljandi- ja Pärnumaa piiril ja alamjooksu alumine osa Pärnumaal. Jõel on suur, laia lehviku kujuline valgala, mis lõunas ulatub kohati kuni Läti piirini. Algab Imavere külast 7 km põhjakirde pool ja suubub Pärnu jõkke vasakult kaldalt 38 km kaugusel suudmest; pikkus 100 km, valgala 3000 ruutkilomeetrit.
Jõe ülemjooks on Kesk-Eesti tasandikul, keskjooksu ülemine osa Võrtsjärve nõos ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul. Jõe lähe asub Käsukonna ja Jalametsa vahel olevas Tamsi soos, Jalametsa küla Kivisilla talust 1 km loode pool.
Ülemjooksul ja keskjooksu ülemises osas voolab Navesti jõgi vahelduvalt soises ja metsases ning põllustatud maastikus. Keskjooksu alumisest osast kuni suudmeni ümbritsevad jõge ülekaalus metsad ja rabad ning asustus on jõe kaldail enamasti hõre. Jõgi suubub Pärnu jõkke (Tori-) Jõesuu külas.
Navesti jõgi on mõõduka kaldega. L. Mellini kaardil (1796) on Navesti jõel märgitud vesiveskid Pilistveres, Unakveres ja Jäleveres. 1930. aastail oli jõel üheksa vesiveskit: Pilistveres, Unakveres, Turpsis, Jäleveres, Tammel (3 veskit), Aesoos ja Toheral. Minevikus on Navesti olnud tähtis palgiparvetusjõgi.
Suurematest asulatest asuvad Navesti jõe kaldail Pilistvere alevik, Imavere, Jälevere ja Kaansoo küla.
Eistverest ja Pilistvere vahel lisandub jõkke rohkesti vett kaldaallikaist ja allikasoodest ning jõgi muutub siitpeale palju veerikkamaks. 1990. aastail rajati nii Eistveres kui ka Pilistveres jõe allikalisele luhale väljavooluga tehisjärved.
Kalastiku praeguse koosseisu järgi on Navesti jõgi ülemjooksul särje-lutsu ning kesk- ja alamjooksul särje-turva-haugi jõgi.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001
|
|
