18:38 reede, 24.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJõed
Mustjõgi
Kirjeldus

Mustjõgi
Koiva (Gauja) jõe suurim lisajõgi Eestis. Jõe ülem- ja keskjooks ning alamjooksu ülemine osa paiknevad Võrumaa ja alamjooksu alumine osa Valgamaal. Jõel on suur, osalt Lätis asuv valgala ja palju lisajõgesid. Algab Antsla linnast 10 km lõuna pool ja suubub Koiva jõkke 250 km kaugusel suudmest; pikkus 84 km, valgala 1820 ruutkilomeetrit.

Jõgi asub kogu pikkuses Hargla nõo alal. Jõe lähtejärv Suur Saarjärv (pindala 10,7 ha) paikneb Karula kõrgustiku idanõlva all, Vastse-Hauka külas.
Jõe ümbrus on ülemjooksu piirkonnas valdavalt soine ja hõreda asustusega. Jõe kaldal asub ainult kolm väikest küla: Jõepera, Rumma ja Luhametsa.
Keskjooksul on ürgoru kaldad enamasti põllustatud ja seal paikneb palju külasid ja asundusi (Raudsepa, Roosiku, Päka, Pulsti, Kõrgepalu, Kikkaoja, Savira, Kangiste, Vana-Roosa, Nadi, Matsi, Punsa, Hürova, Kallaste, Ala-Põru, Andruse, Konnuküla) ning Varstu ja Mõniste alevik. Kuid enamasti on ürgoru nõlvad, jalam ja kohati ka lamm kaetud metsaga ja külad asuvad jõest tavaliselt mitmesaja meetri kaugusel. Alamjooksul, Vaidava suudmest allavoolu, on jõe ümbruses hõre asustus. Külasid on jõe kaldal vähe (Roogsoo, Kuutsi, Saru, Tursa, Liivaku, Kalliküla, Hargla, Tsirgumäe) ja jõeoru kaldad enamasti metsased.
Jõe suue asub Eesti-Läti piiril, Tsirgumäe külast 2 km edela pool.

Mustjõgi on üks liigirikkama ja omapärasema kalastikuga jõgesid Eestis, mida tingivad tema lõunapoolne asend koos jahedaveelisusega, kõrgustikelt algavad kiirevoolulised lisajõed ning ühendus merega Koiva jõe kaudu. Abakala arvestamata jättes on praeguseks teada 24 liiki kalade (lõhi, jõeforell, harjus, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, lepamaim, roosärg, tõugjas, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, latikas, koger, trulling, luts, luukarits, koha ahven, võldas) elunemine jões. Silmapaistvalt suur osatähtsus jõe kalastikus on soojalembestel karpkalalastel (14 liiki). Viimaste kõrval etendavad olulist osa külmalembesed lõhilased, kelle sigimispaigad asuvad põhiliselt Mustjõe lisajõgedes.
Kalanduslikult on Mustjõgi väga väärtuslik lõhilaste ja rea muude hinnatud toidukalade ning ohustatud liikide (tõugjas, harjus) elupaigana, samuti kalade rändeteena.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee