19:44 pühapäev, 19.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJõed
Lambahanna oja
Kirjeldus

Lambahanna oja
Muud nimed: Nässmetsa, Kraavi-Nässmetsa-Sillaotsa-Pulli-Vastsekivi-Põruse-Aladi-Suntsi oja; Jõgari oja.
Lambahanna oja on Antsla jõe suurim lisaoja. Algab Antsla linnast 7,5 km idakirde pool ja suubub Antsla jõkke vasakult kaldalt 2,8 km kaugusel suudmest; pikkus 25 km, valgala 67,4 ruutkilomeetrit. Tähtsaim lisajõgi: Vastsekivi oja (pikkus 6 km).

Oja lähe asub Lõõda järve kaguotsast 1,5 km edela pool Liiva külas. Oma teekonnal läbib oja Tobra järve (pindala 2,1 ha), mis asub Valga-Võru raudtee ääres. Kirde pool Antsla linna teeb oja sügava kaare lõunasse, misjärel voolab kuni Antsla jõkke suubumiseni üldsuunaga lääneloodesse. Jõe suubumiskoht asub Tagula teeristist 2 km põhja pool.
Oja ümbritsev maastik on enamasti põllustatud. Oja keskjooksule on Antsla linna põhjaserva kohal rajatud väike paisjärv ja Boose asula ümbruses kalakasvatuse eesmärgil üks suur ja mitu väiksemat paisjärve. Lisajõele Vastsekivi ojale on rajatud suurte paisjärvede süsteem (7 paisu), mida samuti kasutatakse kalakasvatuseks.

Oja langus on 55,5 m ja keskmine lang 2,22 m/km. Lang on suurim ülemjooksul, mis paikneb Otepää kõrgustiku lõunaosa alal.

19. mail 1991. a. tehtud uurimiste käigus selgus, et suvel oli oja kalarikas, ent liigivaene (3 liiki). Väga arvukalt leidus särge, arvukalt ahvenat ja vähearvukalt haugi. Kevadel (4. mail 1994. a.) oli kalu samuti rohkesti ja kalastik koosseisult palju mitmekesisem (8 liiki). Üle keskmise oli särge ja latikat, alla keskmisel arvukusel jõeforelli, koha, haugi ja rünti ning vähearvukalt ahvenat ja viidikat. Latikas ja koha olid esindatud ainult suguküpsete, ilmselt ülesvoolu kudema tulnud isenditega. Andmed jõevähi esinemise kohta ojas puuduvad.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee