 |
Halliste jõgi
Muud nimed: Kariste jõgi.
Navesti jõe suurim lisajõgi. Omab palju lisajõgesid ja suure valgala. Jõe ülem- ja keskjooks asuvad Viljandimaal. Keskjooksu alumine osa ja enamus alamjooksu alumisest osast on Pärnumaa territooriumil ning jõe suudme-eelne osa Pärnu ja Viljandimaa piiril. Algab Karksi-Nuia linnast 3,5 km kagu pool ja suubub Navesti jõkke vasakult kaldalt 12,7 km kaugusel suudmest; pikkus 86 km, valgala 1900 ruutkilomeetrit.
Jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa asetsevad Sakala kõrgustiku lõunaosas ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul. Jõgi algab Ainja (Aine) mägedes paikneva Karksi-Halliste ürgoru sisesopist, nn. Kiini nõost. Jõe lätted asuvad Ainja külas Karksi-Nuia-Helme maanteest 200 m lõuna pool, Karksi kirikust 3 km kagu pool. 300 m laiune jõe ürgorg on järskude veerudega ning kõige sügavam Karksi-Nuia linna kohal (asub oru vasakul kaldal), kus nõlvade kõrgus ulatub kuni 32 meetrini. Oru paremal kaldal asuvad 13. sajandil rajatud ja Põhjasõjas hävinud Karksi ordulinnuse varemed, Karksi kirik (ehitatud 1773-78) ja Karksi alevik. Kiriku kõrval on jõel Linnaveski paisjärv (pindala 4,7 ha), sellest 100 m alamal 1973. a. valminud Karksi paisjärv (19 ha) ja 1,5 km alamal, Polli aleviku all, Kutsiku oja suudme juures, Saksaveski paisjärv (ca 3 ha). Selles piirkonnas lisandub vett ojadest ja ürgoru nõlval olevatest väiksematest allikatest, millest tuntuim on Jordani allikas. Pollist alamal org laieneb ja oru lamm muutub soiseks (Pöögle soo). Hiljem möödub jõgi Abja-Paluoja linna põhjaserva lähedalt. Linnast alamal läbib jõgi ürgoru laiendis oleva üle 2 km pikkuse, kahest osast koosneva Kariste järve. 2,5-3 km Alva jõe suubumiskohalt allavoolu, peaaegu inimtühja Reinse küla põhjapiiril, on jõel umbes 0,5 km pikkune kärestik - Vardja kosk. Halliste jõgi suubub Navesti jõkke Aesoo külas Rabasaare talu juures. Asjaolu, et Halliste jõgi suubub Navestisse peaaegu vastuvoolu (160 kraadise nurga all), põhjustab jõgede ühinemiskoha ümbruses suuri üleujutusi.
Halliste jõgi on mõõduka kaldega. Vesiveskid olid 20. sajandi esimesel poolel Halliste jõel Karksis Linnaveskil ja Saksaveskil, Abja mõisas, Kanakülas, Reinse külas Meosel ja Kõpu-Halliste külas Veresauna talus.
Jõe lähiümbrus on ülemjooksu piirkonnas ülekaalus põllustatud ja võrdlemisi tiheda asustusega. Kesk- ja alamjooksul voolab jõgi läbi väga hõreda asustusega metsade ja soode. Kõpu-Halliste külast kuni suudmeni voolab jõgi Soomaa rahvuspargi territooriumil. Vahemikus Pääsmaalt kuni Raudna jõe suudmeni on Halliste jõe lammil taimestikukaitseala.
Kalastiku koosseisu järgi on Halliste jõe ülemjooksul särje-ahvena ja kesk- ja alamjooksul särje-turva-haugi jõgi.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001
|
|
