22:38 neljapäev, 21.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJõed
Ärnu jõgi
Kirjeldus

Ärnu jõgi
Muud nimed: Arno, Arnu, Karula, Ora, Suura-Meiga jõgi; ülemjooksul Hansi oja; keskjooksul: Valtina, Jundi oja; alamjooksul: Meiga, Plonska, Suura jõgi.
Väikese Emajõe keskjooksu vasakpoolne lisajõgi. Algab Antsla linnast 5,5 km kagu pool ja suubub Väikesesse Emajõkke 50,1 km kaugusel suudmest; pikkus 22 km, valgala 165 ruutkilomeetrit. Tähtsamad lisajõed: Haabsaare oja (pikkus 10 km), Leese oja (16 km) ja Vareseoja (13 km).
Jõe lähe asub Angu külast 1 km lõuna pool metsas, Antsla raudteejaamast 5,5 km idakagus. Jõe ülemjooks paikneb Karula kõrgustiku künklikus maastikus ning kesk- ja alamjooks Valga nõos. Jõe suue asub Iigaste külas. Jõge ümbritsevad enamasti põllustatud alad ning kesk- ja alamjooksul metsad. Umbes pooles pikkuses on jõgi süvendatud ja sirgendatud. Jõe langus on 58 m ja keskmine lang 2,64 m/km. lang on suurim ülemjooksu piirkonnas.
Keskjooksul Valtinal voolab jõgi läbi tiheda põlise kuusemetsa. Jõgi on ühtlaselt 6-7 m laiune. Sügavus on põikmadalike ja sügavamate kohtade sageda vaheldumise tõttu muutlik (0,3-0,7 m), voolukiirus valdavalt 0,3-0,4 m. Jõe kaldad on kõrged, järsud, puudest varjatud. Jõepõhi on põikmadalikel kivine ja mujal liivane.
Alamjooksul Iigaste lõigus ümbritsevad jõge põllud. Jõe mõõtmed varieeruvad vähe: laius 4-5 m, sügavus 0,5-0,7 m. Vool on kiire, valdavalt 0,5 m/s. Jõepõhi on ülekaalus kruusane, kohati leidub liivast põhja ja kive. Vesi on selge, keskjooksul kollaka värvusega ja alamjooksul hele. Keskjooksul on vesi külm ja hapnikurikas, alamjooksul parassoe ja suhteliselt hapnikurikas.

Ärni jõe kalastik on väga liigivaene. Keskjooksul elunes ainsa liigina lepamaim, kelle arvukus oli 1991. a. üle keskmise. Liigi populatsioonis oli silmapaistvalt suuri isendeid. Alamjooksul esineb särge ja ahvenat, mõlemat keskmiselt. Jõevähki jõest ei leitud.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee