19:55 esmaspäev, 25.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJõed
Väike-Emajõgi
Kirjeldus

Väike Emajõgi
Lõuna-Eesti üks suuremaid jõgesid, asub kogu ulatuses Valga maakonna territooriumil. Algab Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve; pikkus 83 km, valgala 1380 ruutkilomeetrit.

Ülemjooks paikneb Otepää kõrgustikul ning alamjooks Võrtsjärve nõos. Jõe lähtejärv Pühajärv (pindala 285,9 ha) asub kuplilises otsmoreenmaastikus Otepää linnast 3 km edela pool. Väike Emajõgi algab Pühajärve lõunaotsast Sihva küla lähedalt ning suundub looklevas sängis läbi Sihva küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone. Paisust 1,5 km allavoolu süvendatud jõeosa lõpeb.
Edasi voolab jõgi 8 km pikkuselt sügavas käänulises puhandusorus läbi enamasti metsatukkade ja võsaga kaetud künkliku maastiku. Möödunud parema kalda läheduses asuvast Märdi ja vasaku kalda ääres olevast Risttee külast, ühineb jõgi Restu ojaga ja jõuab Restu külla. Seal on jõel paisjärv - Restu järv (4,5 ha).
Restust alamal möödub jõgi 4 km pärast Sangaste Kirikukülast lõuna poolt, misjärel pöörab järsult lõunakagusse. Käänukohast 1 km alamal Järvekülas asub Sangaste jahuveskihoone ja paisjärv - Sangaste veskijärv (7,2 ha). Sangaste veskist 0,5 km alamal paikneb jõel endise Sangaste villaveski pais. Seal lõpeb Väikese Emajõe puhandusorg.
Edasi laskub jõgi kuivendatud Korva luhale ja ühineb 2 km alamal Visula jõega. Antsla-Laatre maanteesillast 2,5 km alamal laskub jõgi Korva luhalt Väikese Emajõe orundisse ja jõuab Iigaste küla kohale. Külas ühineb Väike Emajõgi vasakult suubuva võrdlemisi veerohke Ärnu jõega ning ristub Lüllemäe-Laatre maanteega.
Rampe külas suubub Väikesesse Emajõkke paremalt kaldalt Laatre jõgi. Viimasest suudmest 2-3 km allavoolu möödub jõgi oru paremal pervel paiknevast Tsirguliina alevikust ja läbib Tartu-Valga raudtee.
Edasi möödub Väike-Emajõgi paremal kaldal asuvast Tõlliste külast, läbib väikese Pedeli soo ja ühineb soo lääneservas Sooru külas, Tartu-Valga maantee sillast 200 m ülesvoolu, oma veerohkeima lisajõe Pedeliga, mis suubub vasakult kaldalt. Sealt alates kuni suudmeni külgneb jõe parema kaldaga suur, põhiliselt männikutest koosnev metsamassiiv. Vasaku kalda ümbruses vahelduvad metsad suuremate põllustatud aladega ja küladega.
Jõeorg on esimesel kümmekonnal kilomeetril veel suhteliselt kitsas ja käänuline. Hummulist peale org laieneb, lamm muutub soiseks ja looked laugemateks. Jõgevestes voolab jõgi läbi Tõrva-Võru maantee silla alt. Sillast 1,5 km alamal asub jõeoru vasakul pervel kindralfeldmarssal M. A. Barclay de Tolli perekonna matmispaik 1823. a. püstitatud mausoleumiga.
Jõgevestest allavoolu on jõe mõlemad kaldad püsivalt metsased ja soine orulamm kohati kuni 2 km laiune. Soontaga külakesest peale muutub jõesäng jälle väänlevaks ja moodustab vanajõgesid. Kilomeeter enne Pikasillale jõudmist on oru lammil jõest paremal suurem soiste kallastega luhaveekogu - Porijärv ehk Põrja järv (16,4 ha), mis on Väikese Emajõega laia kaela kaudu ühenduses. Sellesse järve suubub Sauniku oja.
Porijärvest 1 km allavoolu, Pikasilla asula lõunapiiril, läbib Väike Emajõgi Viljandi-Rõngu maantee. Sillast 350 m alamal ühineb Väike Emajõgi paremalt suubuva Purtsi jõega, möödub seejärel vasakul kaldal asuvast Pikasilla asulast ja suubub 1 km alamal Võrtsjärve kitsasse lõunasoppi. Jõe suue asub Mangu talu juures, maanteesillast 2 km põhja ja Pähksaarest 1 km lõuna pool.

Pinnamoest tulenevalt erineb lang jõe eri osades suuresti. Suurim on lang ülemjooksul lähtest kuni Visula jõe suudmeni - keskmiselt 3,02 m/km. Keskjooksul on lang väike ja alamjooksul väga väike. Vesiveskid ja paisud on jõel ainult ülemjooksul. L. A. Mellini 1796. a. kaardil on märgitud 7 vesiveskit: Sihva, Raudsepa, Märdi, Juusa, Tissi (Koruse külas), Piro (Restul) ja Villemi (=Sangaste villaveski). 1920. a. paiku töötasid jõel Raudsepa, Härma, Märdi, Tissi, Restu ja Ermesbergi poolmõisa veski (=Sangaste jahuveski). 1960. aastail olid jõel paisud ja paisjärved Raudsepal, Härmal, Restul ja Sangastes (2 paisu).

Ülem- ja keskjooksu piirkonnas vahelduvad jõe lähiümbruses põllustatud alad metsatukkade, niitude ja võsaga. Alamjooksul külgnevad jõeoru parema kaldaga suured metsad, vasaku kalda ümbrust ääristavad suuremalt osalt põllud ja vähemal määral mets.

Kalastiku koosseisu järgi kuulub Väike-Emajõgi enamikus pikkuses produktiivse särje-haugi-ahvena jõgede tüüpi ning on ühtlasi väga väärtuslik Võrtsjärve kalade sigimis- ja toitumispaigana ning rändeteena.
1991. a. ja 1996. a. uurimistöödel Väikeses Emajões vähki ei kohatud.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee