23:13 kolmapäev, 20.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJõed
Põltsamaa jõgi
Kirjeldus

Põltsamaa jõgi
Muud nimed: Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi. Jõeosade kohalikud nimed allavoolu: Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi. Vanad nimed: Mõhu, Mõhkküla jõgi. Endine jõesäng, mis ühendab Preedi jõe alamjooksuga: Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi.
Pedja jõe suurim lisajõgi, Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid. Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal, keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril, keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal. Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt 4,3 km kaugusel suudmest; jõe pikkus on 135 km, valgala 1310 ruutkilomeetrit. Jõe ülemine osa asub Pandivere kõrgustikul, ülemjooksu alumine osa ja keskjooks kesk-Eesti tasandikul ning alamjooks Võrtsjärve nõos.
Ülemjooksul ja keskjooksu alumises osas on jõe lähiümbruses ülekaalus tiheda asustusega põllustatud alad. Keskjooksu ülemises osas ja alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi soode ja soiste metsade, kus inimasustus on väga hõre või puudub.
Jõe langus on 72 m ja keskmine lang 0,54 m/km, L. A. Mellini kaardil (1796) on Põltsamaa jõel märgitud vesiveskite olemasolu järgmistes kohtades (loetletud allavoolu): Vao (2 veskit), Kiltsi, Vorsti, Kambi, Padaküla, Ao, Piibe, Võllinge, Rutikvere, Pajusi, Adavere, Mällikvere, Põltsamaa (5 veskit), Kamari (2 veskit), Külmoja, Rõika. 1920. a. paiku töötas jõel 5 vesiveskit: Kirikkülas (Päinurmest 3 km allavoolu), Põltsamaa linnas, Kamaris (2 veskit) ja Rõikal (Wellner, 1922).

Kalastik. Ülemjooksul Kiltsi lõigul oli 1997. a. katsepüüki tehes jõgi seal äsja süvendatud ja liigivaene. Piibe lõigus oli kalastik võrdlemisi mitmekesine (8 liiki) ja kalu keskmisel hulgal. Arvukalt leidus särge ja võldast, keskmiselt haugi ja lepamaimu. Keskjooksul Jõeküla lõigus oli kalu üle keskmise ja registreeriti samuti 8 liiki. Arvukalt oli särge, lepamaimu ja võldast, keskmisel hulgal haugi ja trullingut. Rutikvere lõigus oli kalastik mõõdukalt mitmekesine (7 liiki), kuid kalu märgatavalt vähem. Arvukalt leidus särge ja lepamaimu, keskmiselt haugi ja trullingut, vähe lutsu. Pajusi koolme piirkonnas oli kalastik isendirohke ja registreeriti 6 liiki. Väga arvukalt oli võldast, arvukalt särge ja lepamaimu, keskmisel hulgal trullingut ja haugi ning vähe lutsu. Väike-Kamari paisu all registreeriti 1997. a. katsepüügil 8 liigi esinemine; jõgi on siin kalarikas. Väga arvukalt leidus särge, võldast, viidikat ja lepamaimu, arvukalt haugi, keskmiselt ahvenat. Alamjooksul oli 1997. a. kalastik liigirikas (9 liiki) ja kalu rohkesti. Arvukalt leidus särge, üle keskmise arvukuse viidikat, keskmisel hulgal haugi, turba, säinast, tippviidikat.
Ökoloogiliste tingimuste ja kalastiku koosseisu järgi kuulub Põltsamaa jõe ülemjooksu keskosa jõeforellide tüüpi ning ülemjooksu alumine osa, keskjooks ja alamjooks produktiivse särje-haugi jõe tüüpi. Kalanduslikult on jõgi väga väärtuslik.
1988. a. juunis oli jõevähki Jõeküla lõigus väga rohkesti ning Rutikvere ja Pajusi lõigus rohkesti.
Järvekülg, Arvi. Eesti jõed. Tartu, 2001

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee