16:36 reede, 24.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJõed
Pärnu jõgi
Kirjeldus

Pärnu jõgi
Muud nimed: Paide, Vändra-Tori jõgi; Purdi ja Paide vahelise jõeosa vana nimi: Korba jõgi; alamjooksul keskaegne nimi: Emajõgi.
Eesti suurimaid jõgesid, kuulub Liivi lahe vesikonda. Jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa asuvad Järvamaa ja keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnumaa territooriumil. Jõe väga suur, laia lehviku kujuline valgala on tiheda jõgedevõrguga. Algab Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte; pikkus 144 km, valgala 6920 ruutkilomeetrit.
Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooksu ülemine osa Kõrvemaa lõunaosas ja keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul.
Jõe lähe - Roosna-Alliku allikajärv (pindala ca 2,5 ha) asetseb Roosna-Alliku asunduses Paide-Rakvere maantee ääres. Allikajärvest väljunult läbib jõgi 400 m alamal asuva Roosna-Alliku (Eipre) paisjärve (2,7 ha). Purdis annab jõgi suure osa oma veest paisregulaatori kaudu Pärnu-Jägala kanalisse. Purdist 2 km allavoolu, Korba küla ümbruses, lisandub jõkke allikavett. Praegu suhteliselt veevaene allikas on minevikus nähtavasti olnud Pärnu jõe üheks lähteks. Korbalt edasi voolab Pärnu jõgi lõunaedelasse ja jõuab 3 km pärast, Lasputri küla põhjaserval asuva Kükita talu kohal, Tallinna-Tartu maanteeni. Ülemjooksul lähtest kuni Paide linnani voolab jõgi valdavalt hõreda inimasustusega soises maastikus. Keskjooksu ülemises osas, eriti Türi voorestiku piirkonnas, jõe lähiümbrus suurelt osalt põllustatud ja võrdlemisi tiheda asustusega. Keskjooksu alumises osas (Rae ja Tori-Jõesuu vahemikus) vahelduvad jõe kaldail metsad ja põllustatud alad. Jõe alamjooksu kaldail on asustus võrdlemisi tihe. Tori alevikus on jõe vasakul kaldal maanteesilla lähedal koobastega liivakivipaljand "Tori põrgu". Silla külas ühineb Pärnu jõega lisajõgi Reiu. Umbes 1 km viimase suubumiskohast allavoolu jõuab jõgi Pärnu linna idapiirile. Edasi voolab jõgi piki Raeküla ja Papiniidu linnaosa serva, pöörab seejärel lameda kaarega läbi Pärnu linna läände ja lõpuks lääneedelasse, ühineb Sauga jõega ning suubub Pärnu lahte kesklinna ja Vana-Pärnu linnaosa vahel. Jõe suudmest rohkem kui 2 km kaugusele merre ulatuvad kivimuulid ehitati aastatel 1859-64. Jõe suudme-eelne osa kuni Reiu jõe suubumiskohani on laevatatav ja allub mere mõjule.
Jõe kaldail või lähiümbruses asuvad suuremad asulad on Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Türi linn, Sindi linn, Pärnu linn, Tori alevik ja Paikuse alevik.
Kiviajal oli Pärnu jõe alamjooksu piirkond Eesti üks tihedama asustusega alasid. Sealt pärineb rohkesti luu- ja sarvesemete leide, mis on enamasti saadud liiva kaevandamisel. Sindist 1 km ülesvoolu Pulli külas on avastatud Eesti vanim asulakoht (leiud dateeritud aega ca 7500 a. e.Kr.).
Pärnu jõgi on mõõduka kaldega. Pärnu jõe veejõudu on kasutatud aastasadu. Laupa mõisas oli saeveski olemas juba 17. sajandil ja 1680. aastail saeti seal 75 tosinat 3-5 sülla pikkust lauda aastas (Juske, 1993). 20. sajandi esimesel poolel olid jõel veskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael, Samlikul, Kurgjal, Vihtras (2 veskit), Tori-Jõesuus (Päästalas), Levil, Asvles ja Oorekülas (2 veskit), puupapivabriku paisud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindis. Praegu on korras jõepaisud Tarbjas, Jändjal, Kurgjal ja Sindis. Minevikus (eriti 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel) kasutati Pärnu jõge laialdaselt palgiparvetuseks.
Kärestikke leidub jões peamiselt endiste ja praeguste paisude juures ning rändkivide kuhjumise kohtades. Tuntumad on Türi-Alliku, Särevere, Rae, Kurgja, Oriküla, Valma, Saareniidu, Vihtra, Laiakivi, Pärntõkke, Tori-Jõesuu (lang 1,4 m), Asvle, Virula, Ooreküla ja Sindi (lang 1,7 m) kärestik.
Kalanduslikult on Pärnu jõgi väga väärtuslik. Jõe ülemjooks on enamikus pikkuses ökoloogilistelt tingimustelt ja kalastiku koosseisult suure tootlikkusega forellijõgi. Jõeforelli on arvukalt Vodja jõe suudmest kuni Türi linnani. EKS Paide klubi andmeil püüti jõe ülemjooksult aastail 1984-95 lubadega välja 1647 kg jõeforelli, keskmiselt 137 kg aastas. Jõest on püütud rohkesti suuri, 2-3,5 kg raskusi jõeforelle, sealhulgas 1989. a. Kirna küla kohalt üks 4,05 kg ja teine 4 kg kaalunud isend. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi. Jõe alamjooksu alumises osas koeb mitu väärtuslikku siirde- ja poolsiirdekalaliiki, neist suuremal hulgal vimb, vähemal hulgal lõhi, meriforell, siig jt.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee