 |
Asub Viljandi maakonnas, Lillist 1,5 km loode pool, Sakala kõrgustiku lõunanõlval, põhjaloode-lõunakagu suunalises madalas orus, umbes 78 m meretasemest kõrgemal. Järve pindala oli 1952. a. 99,6 ha, suurim sügavus 6,8 ha (keskmine sügavus 2,9 m). Veetaseme alandamine 1 m võrra 1960. a. paiku vähendas järve pindala ja sügavust. Järve ümbritsevad põllud ja talud, metsad ja heinamaad. Kaldad on enamasti lausad, liivased või turbased. Põhi on kalda ääres enamasti liivane, sügavamal mudane.
Läbivool järvest on nõrk. Kollakaspruuni värvusega vesi on keskmise läbipaistvusega (1,1-2,6 m), hästi segunev ja soojenev. Taimeliike oli 1957. a. keskmiselt (20), kuid taimestik kattis vaid 1/5 järvepinnast. Suvine sinivetikate õitsemine on tavaline nähtus. Zooplanktonit on samuti keskmisel hulgal, sisaldab ka ühte haruldast vesikirbulist. Põhjaloomastikku on vähe. A. Järvekülg on leidnud haruldase karpvähilise (Candona compressa). Nähtavasti esineb järves ka haruldast järvepalli.
Kalastikus esinevad latikas, koha (1971. a. saadi isegi üks 87 cm pikkune ja 5,58 kg raskune isend), särg, ahven, haug, roosärg, kiisk, nurg ja hink. Leiduvat lutsu, kokre, vingerjat, rünti ja angerjat.
Leidub vähki. Järves elab ondatra.
Latika-koha järv, kaunis maastikuelement, kasutatav puhkuse- ja ujumiskohana.
Muistendi järgi on Ruhijärv tulnud pilve kujul Ruhja linna lähedalt.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
|
|
