 |
Viljandi maakonnas, Sakala kõrgustiku keskosas vanas lamendunud veerudega orus asuva Vidva jõe ülemjooksul asub Mäeküla järv ja sellest põhja pool keeruka reljeefiga künklikus moreenmaastikus kaks väikest Muti järve.
Selle põhja-loode-lõunakagu suunas pikliku järve absoluutne kõrgus on 95,9 m, pindala 61,7 ha ja sügavus 2,9 m (keskmine sügavus 2,0 m). Järve suurust ja sügavust vähendas veetaseme alandamine 1923. a. 1,5 m võrra. Peaaegu kogu järve ümbritseb lepavõsa, lääne- ja kirdekaldal kasvab männimets, paiguti leidub heinamaid; ainult kagus ulatuvad järveni põllud. Põhi on kalda lähedal liivane, sügavamal mudane. Kaldavees leidub linaleokive.
Läbivool järvest on vähene, leidub kaldaallikaid. Vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev (0,9-1,4 m), hästi segunev ja soojenev. Võib oletada talvist hapnikuvaegust.
Järve taimestik oli 1957. a. üsna vähene, kuid liigirikas (22 liiki). Kalastikus domineeris latikas, on ohtralt särge, ahvenat, kiiska, vähem haugi, kokre, lutsu, rünti ja angerjat, leiduvat roosärge, viidikat, vingerjat ja hinku. Veelindudest pesitsevad järvel tuttpütt ja kõrkja-roolind.
Nagu rahvamuistend pajatab, olevat Mäeküla järve kaldal paikneva suure kivi sinna toonud Vanapagan.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
|
|
