 |
Paikneb Viljandist vaevalt 2 km põhja pool, Tallinna-Viljandi maanteest idas, 72,4 m üle merepinna. Aheliku suurim (25,3 ha) ja sügavaim (15,0 m) järv, mille keskmine sügavus on 4,8 m.( Suurima sügavuse 15,0 m mõõtis H. Riikoja 1927. a.; 1932. a. alandati veetaset u. 1 m võrra.) Järv süveneb väga järsult, sügavaim koht on laiemas osas idakalda lähedal. Järve läbib Uueveski oja. Põhja poolt ümbritseb järve soine heinamaa, mujalt aruniit. Kirdesse jääb Karula ehk Uue-Võidu park mõisagahoonega. Kaldad on enamasti mudased ja allikalised, kõvemat kallast leidub Uue-Võidu asunduse kohal. Sügavamal on järve põhi võrdlemisi kõva, liivane või savine, muda on alla 0,5 m. Järv on rikas kalda- ja põhjaallikaist. Vesi on rohekaskollane ja vähe läbipaistev (1,3 m).
Taimestik on rikkalik (22 liiki). Taimhõljumit on vähe, loomhõljumit rohkem. Põhjaloomastik on väga kehv.
Kalastikus on ohtralt latikat, järgnevad särg, ahven, haug, koha, linask, nurg, roosärg, koger ja luts. leidub ka jõevähki.
Mittekülmuval väljavoolul on korduvalt talvitunud vesipapp; suvel pesitseb järvel sinikaelpart.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
|
|
