 |
Halliste ürgorus Nuia-Viljandi teest lääne pool, Nuia alevi põhjaküljel taitus 1973. a. kevadel veega kaunis Karksi järv. Veekogu on hästi liigestatud kaldajoonega ja kolme saarega (neist üks kitsa kaela abil kaldaga ühenduses) ning teda võib õigustatult nimetada karksi Pühajärveks. Ta pindala on 19 ha ja suurim sügavus 7 m (keskmine sügavus 4,2 m). Sügavaim koht asub väljavoolu juures. Järve kohal tõusevad kõrgele ürgoru metsased kaldad, veidi eemal paistavad vana ordulossi varemed. Kaldad on enamasti mineraalsed.
Tehisjärv on nõrga läbivooluga, peaaegu täiesti järveline veekogu. Vesi seguneb võrdlemisi hästi.
Juba esimesel suvel kujunes järves välja esialgne taimestik; siin kasvas juba 18 liiki taimi. Vette ilmus rohkesti niitvetikaid, ka zooplankton oli rikkalik.
Kaladest leidus ohtralt ahvenat ja särge.
See oli esimene tehisjärv Eestis, mille põhi puhastati turbast ja võsast.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
|
|
