 |
Suurest Saarjärvest vahetult lääne pool olev 4,8 ha suurune ja kuni 6,1 m sügavune põhja-lõunasuunaline järv. Sügavaim koht on järve põhjaosas, lähemal idakaldale. Ida- ja loodekaldal on põllud ja heinamaad, põhjaotsas metsane kink, lõunaotsas ja läänekaldal rabamets. Lõunaotsas ja läänekaldal tungib veepeeglile õõtsik, suplemiseks on sobuv liivane kirdekallas. Põhi on sügavamal kaetud üsna paksu (2-3 m) mudakihiga.
Algselt umbjärv, nüüd sissevool kraavikeste kaudu; väljavool Väikejärvest Suurjärve nendevahelise kanali kaudu. Vesi on kihistunud, punakaspruun ning vähe läbipaistev.
Taimestik vähene ja kasvas ebaühtlaselt; liike keskmisel arvul (15). Plankton on vähene, kuid zooplanktoni osas väga huvitava koosseisuga, sisaldades paljusid vabavetele iseloomulikke ja haruldasi liike (vesikirbulised). Üllatav on põhjaloomastiku rohkus süvaalal, samuti limuste esinemine.
Kohalike elanike teatel kunagi väga hea vähijärv. Enne järvedevahelise kanali kaevamist domineeris Väike Saarjärve kalastikus tumedavärviline ahven ning tume latikapopulatsioon, peale nende veel särg ja haug. Pärast kanali kaevamist on Suure ja Väikese Saarjärve kalastik segunenud.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
|
|
