15:48 esmaspäev, 20.10.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Võrtsjärv
Kirjeldus

Nähtavasti sogase vee tõttu varem ka Virtsjärveks nimetatud veekogu Tartu, Viljandi ja Valga maakonna piirialal. Ümmarguselt 270 ruutkilomeetri suuruse pindalaga Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv ning suuruselt teine Baltimaadel (Peipsi järel). Võrtsjärv asub meretasemest 33,7 m kõrgemal, on 34,8 km pikk ja kuni 14,8 km lai. Kaldajoone pikkus on 96 km. Järv on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga. Piki idakallast kulgeb sügav nõgu, milles Rannaküla põhjaosa ja Rõngu jõe suudme kohal on kaks kuni 6 m sügavust kohta - sügavaimad Võrtsjärves. Ka järve keskmine sügavus (2,8 m) on selle suure veekogu kohta liialt väike.

Võrtsjärve kaldajoon on vähe liigestatud. Esinevad vaid mõned väiksemad poolsaared (Nooni nina, Soopa nurk, Saba nurk, Alapu nurk), paar lahte (Tarvastu laht, Vehendi laht) ja neli või viis saart (Tondi- ehk Võnnsaar, Pähksaar, Ainsaar, Rättsaar, Heinassaar); tähtsamad on on kaks esimest. Võrtsjärve ümbritseb moreentasandik, mis läänes, põhjas ja idas on nõrgalt voorestatud, põhja ja ida pool paiguti kaetud ka endiste järveluidetega. Suur-Emajõe suudmest loodes, paiguti ka läänekaldal on laialt levinud soometsad, idakalda lõunaotsas palumetsad, Suur-Emajõe ülemjooksul ja teiste jõgede ümbruses luha- ja sooniidud. Idakalda põhjaosas ulatuvad põllustatud alad järveni. Viimati mainitud piirkond on ka kõige tihedama inimasustusega ala Võrtsjärve ääres. Teised suuremad asulad järve vahetus läheduses on Valmas asuv Võrtsjärve kalamajandi keskus, põhjakaldal Oiu, Leie ja Vaibla asula, idakalda lõunaosas limnoloogiajaam ja Rannaküla. Peamised puhkepiirkonnad on põhjakaldal Vaiblas ning idakaldal Tamme ja Sapi vahel. Järve kaldad on enamasti madalad. Ainult idakaldal leidub paiguti kõrgemat ja järsemat kallast, kus kaldapaljandid ulatuvad kohati veeni (tähtsamad neist on 3-8 m kõrgune looduskaitse alla kuuluv keskdevoni liivakivi paljand Tammel ja Vehendi Trepimägi). Idas on kaldavööde enamasti enamasti kiviklibune ja ja savine, paiguti (Vehendis) liivane. Kivist kaldavöödet esineb veel läänekalda põhjaosas. Põhjakallas on valdavalt liivane, puhkajate poolt kõrgelt hinnatud. Läänekallas on enamasti soostunud ja mudane. Mudasete katab 2/3 järve põhjast ning on kuni 7,7 m paksune. Muda on eriti ulatuslikult järve lõunaosas. Järvemuda ehk sapropeeli all on järvelubi, mis piki idakallast kulgeva vaondi sügavamates kohtades on paljandunud, vististi hoovuste mõjul. Järvelupja on kohati 4,7 m paksuselt. Järve põhjaosas paljanduvad hilisjääaegsed setted liivase, savise ja mudase-liivase põhjana. Sealsamas asuvad enamasti loode-kagusuunalised kivivared, lainete poolt lõhutud ja murendatud endised voored. Neist ulatub veepinnast kõrgemale üksnes Tondisaar. Võrtsjärve põhjast on leitud tammetüvesid ja ürgveise sarvetükk.

Läbivoolujärv, kuhu suubub mitukümmend jõge, oja ja kraavi; tähtsamad neist on Väike-Emajõgi, Õhne, Tarvastu, Tänassilma, Rõngu jõgi, Ubesoo kanal, Nigula oja. Väljavooluks on järve kirdenurgast algav Suur-Emajõgi, mis viib Võrtsjärve vee Peipsisse.

Võrtsjärve kollakasrohelise või rohekaskollase, talvel ka kollase või pruuni värvusega vesi on vähese läbipaistvusega (0,4-1,6 m); suvel on läbipaistvus alla 1 m. Ainult järve lõunaosas, Väike-Emajõe mõjupiirkonnas, on vesi märgatavamalt läbipaistvam. Vesi seguneb ja soojeneb hästi. Suvel on vesi hapnikurikas, talvel esineb järve lõunaotsas hapnikuvaegus ning süsihappegaasi ja metaani kogunemine. Seni kuulub Võrtsjärve vesi looduslikult puhaste vete hulka.

Aastatel 1965-67 oli taimestik vähene, kattis vaid 15% järvest. Võrtsjärve idakalda ääres leidub vähesel hulgal haruldast niitjat penikeelt; leidub teisigi meie sisevetes haruldasi liike - haneheina, sõlmluga, soomusalsse jne. S. Lokk on leidnud järvest üsna rohkesti bakteriplanktonit. Fütoplankton on rikkalik, leidub kahte haruldast ränivetikat. K. Eichwaldi andmeil leidub järve lõunaosas haruldast koloniaalset rohevetikat - järvepalli. Võrdlemisi rohke ja liigirikas (103 liiki) on zooplankton. Ka siin leidub mõningaid haruldusi. Põhjaloomastikku kuulub 425 vormi; kõige ohtramalt on selles surusääsklaste vastseid. Järve kirdeosas esineb haruldane väheharjasuss, A. Järvekülg on järvest leidnud haruldasi karpvähilis. Z. Spuris on püüdnud Rannakülas haruldase kiililise. Esinevad napptigu ja rändkarp.

Võrtsjärve ajaloo vältel on ta kalastik nähtavasti oluliselt muutunud. Nagu näitavad Kivisaarel, ühel Suur-Võrtsjärve saarel, kiviaegsest asulast ja matusepaigast leitud kalaluud, saadi järvest sel ajal peale säga ja ahvena isegi lõhet, tõenäoliselt rohkesti ka siiglasi. A. W. Hupel pidas Võrtsjärve 18. sajandil väga kalarikkaks. Praegu on Võrtsjärvest saadud 36 liiki kalu. Pidevalt elavad ja sigivad Võrtsjärve rääbis, peipsi tint, haug, säinas, särg, roosärg, latikas, nurg, koger, linask, viidikas, rünt, mudamaim, vingerjas, hink, luukarits, koha, ahven, kiisk,võldas ja angerjas. Vooluveekaladest esinevad Võrtsjärves teib, turb, tõugjas, lepamaim, trulling, ojasilm. Võrtsjärv kuulub latika-koha järvede hulka.

Võrtsjärvel on kohatud 92 liiki linde. Kõige arvukam on naerukajakas. Väga arvukas pesitseja on tuttpütt, mustviires, punapea-vart, sinikael- ja rägapart jt. Haruldastest lindudest leidub järvel rääkspart, tõenäoliselt esinevad siin ka väikehüüp, ruik (rookana), tait (tiigikana), suur-laukhabi ja jäälind. Veelinde on rohkem järve lõunaosas.

Võrtsjärv etendab tähtsat osa meie ajaloos ja kultuuriloos. Vanimad leiud Võrtsjärve ümbruses pärinevad boreaalsest ajast. Rohkesti on leide Kolga-Jaani ümbruse voortest, mis VII-VI aastatuhandel e.m.a. olid Võrtsjärve saared. Valmas saba talu lähedal on III aastatuhande teise poolde kuuluv asulakoht. Idakaldal Sapi ümbruses leidub rohkesti I aastatuhandest e.m.a. pärinevaid kivikalmeid. Järve lõunaotsa juures asunud Vooremäe linnamägi pärineb tõenäoliselt II aastatuhande algusest. 1212. a. talvel kasutasid Nurmekunda ründavad sakslased järve taliteena. II maailmasõja ajal toimusid Võrtsjärve lõunaosa ja kirdenurga juures (Jõesuus) rasked lahingud.

Võrtsjärve kohta on üsna palju muistendeid. Neis räägitakse järve rändamisest ja Vitsjärve tekkimisest, maa alla vajunud kirikust või linnast, Võrtsjärvele künnise maksmisest, vanapagana sildadest (kivivared), Kalevipoja ja Vanapagana visatud kividest jpm. Kive läänekaldal Kivilõppes nimetataksegi Kalevipoja ja Vanapagana kivideks.

Võrtsjärve on omateostes käsitlenud mitmed meie kirjanikud, nagu F. Kuhlbars, A. Kallas, A. reinvald, E. maasik, R. Vaidlo jt. Järve läänekaldalt Kivilõppest on pärit vennad helilooja J. Simm ja näitleja A. Simm.

Ka Eesti hüdrobioloogia ajaloos on Võrtsjärv suure tähtsusega. Juba 19. sajandi keskel pööras temale tähelepanu K. E. v. Baer. Aastatel 1911-13 teostasid siin M. zur Mühlen, G. Schneider ja K. M. Levander kompleksseid hüdrobioloogilisi uurimistöid. 1961. a. rajati Võrtsjärve äärde Eestis esimene limnoloogiajaam, meie sisevete uurimise keskus.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee