19:53 pühapäev, 19.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
Kirjeldus

Viisjaagu järv on Elva orundi lääneosas, Karijärvest 2,5 km lõuna pool asuv ilus järveke. Absoluutne kõrgus 34,7 m, pindala 23 ha, sügavus kuni 13 m (keskmine sügavus 7,4 m). Sügavaim koht on järve keskosast veidi loode pool. vesi süveneb väga järsult, eriti läänekaldal. Ümbruses esinevad mandrijää servakuhjatised mõhnade näol. Järvest läänes on põllud, mujal niidud, kagukaldal soine mets. varem on järv olnud tublisti suurem ja moodustanud Vissi järvega ühise veekogu, mis hiljem veetaseme alanedes ja soostumise tõttu on jagunenud kaheks järveks. 20. sajandi 30. aastatel alandati järve veetaset veelgi 1 m võrra.

Järv on ovaalse kujuga, väheliigestatud kaldajoonega. Kallas on läänes järsk ja liivane (sobiv suplemiseks), mujal madal ja mudane või turbane. Sügavamal katab põhja kuni 1 m paksune mudakiht.

Läbivool on nõrk. Sissevool toimub kanali kaudu Vissi järvest, lisaks tuleb vett kraavidest ja allikatest. On palju kaldaallikaid, eriti läänekaldal. Vett viib välja Elva jõkke suubuv kraav.

Vesi on heleroheline, keskmise läbipaistvusega (2,1-3,5 m) ja tugevasti kihistunud. taimeliike leidub järves keskmiselt (16). Järvest on leitud haruldane lubjabakter.

Taimhõljumit on keskmisel hulgal. Vetikaliike on vähe. Loomhõljumis, mille hulk on samuti keskmine, leidub võrdlemisi haruldasi aerjalalisi. Põhjaloomastik on üsna rikkalik. A. Järvekülg on siit leidnud haruldase karpvähilise. Järve äärest on püütud kaks haruldast kiililist.

Kalastikus on esikohal latikas, küllalt rohkesti leidub ka särge, ahvenat, haugi, viidikat, roosärge, linaskit, kiiska ja lutsu; esinevad ka angerjas ja koger.

Veelindudest pesitsevad järvel sinikael- ja piilpart, kõrkja- ja rästas-roolind.

Järve ääres metsas asub Tartu ülikooli kunagise (1920-28) rektori prof. H. Koppeli (1863-1944) suvila.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee