 |
Järv asub Tartu maakonnas Võrtsjärve nõos, 1,7 km Võrtsjärve Limnoloogiajaamast ida pool. Selle põhja-lõuna suunas ovaalse veekogu absoluutne kõrgus on ligikaudu 42 m, pindala umbes 23 ha. Suurim sügavus on järve põhjaosas ligikaudu 1 m, mujal vähem. Huvipakkuv on kohalikult elanikult H. Treialilt pärinev teade, et Mustjärve nõgu olevat tekkinud raba põlemise tagajärjel 1861. a. suure põua ajal. Raba olevat kustunud alles järgmisel aastal paduvihma ajal; tekkinud süvikusse moodustunud järv. Peaaegu kõikjalt ümbritsevad Mustjärve rabastunud alad; lõunast suured freesturbaväljad, mujalt rabamännik. Üksnes ida pool ulatub liivane mineraalmaa järve lähedale. Järve veepeeglit ümbritseb suuremas osas turbaõõtsikuriba, ainult põhja poolt järsult vette laskuva turbaperve juures pääseb kergesti veebi. kaugemal ümbritsevad järve männi- ja segametsad. Kogu järve põhja katab paks (kuni 3 m) mudakiht, mille all on liivakiht.
Läbivool järvest on võrdlemisi nõrk. Järve vesi on pruuni värvusega, mudani läbipaistev (umbes 0,7 m), hästi segunev ja soojenev (kuni 25-26 kraadi). Talvel on järves tugev hapnikupuudus.
Kalastikus domineerib ilus suur koger, kuid leidub ka haugi. Kevadel tuleb kalu sisse Võrtsjärvest.
Järve asustab üsna rohkesti parte.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
|
|
