17:40 esmaspäev, 24.11.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Lahepera järv (Lahe järv)
Kirjeldus

Loode-kagu suunas piklik järv, Alatskivilt 3,5 km kagu pool, Naelavere ürgoru madaldunud vaondis, Peipsiga samal tasemel (s.o. 30 m üle merepinna). Lahepera järv on kunagi olnud Peipsi laht, nüüd Peipsi poolt kuhjatud künnisega Peipsist eraldatud. Järve pindala 100,8 ha, suurim sügavus 4,2 m (keskmine sügavus 2,4 m). Järve ümbritseb kultuurmaastik. Kaldad on üldiselt madalad, suuremalt osalt mudased, loodesopis leidub ka õõtsikut. Paiguti on liivaseid kaldalõike. Järve nõgu on tasase põhjaga, kallastelt järsult süvenev. Sügavaim koht on järve keskosas, lähemal edelakaldale. Põhi on kaetud paksu mudakihiga.

Läbivool on nõrk. Loodest voolab sisse naelavere küla all algav samanimeline oja, mis toob järve maaget (roostevett) ja külmub talvel peaaegu täielikult. Järve toidavad veel kalda- ja põhjaallikad, samuti tuleb vett põldudelt. Väljavooluks on kagusopist Peipsisse viiv 8 m laiune Lahe jõgi; kevadel tulevad Peipsi kalad selle kaudu Lahepera järve kudema ja toituma ning kalamehed sulevad jõe siis võrkudega. Sõltuvalt veerohkusest võib Lahepera järve veetase kõikuda ligi 2 m ulatuses. Vesi on kollakasroheline kuni rohekaspruun ja aasta jooksul küllaltki muutliku läbipaistvusega (1,2-4,2 m). Suvel on vesi hele ja läbipaistev. Ka hapnikusisaldus varieerub tugevasti: suvel hapnikuga üleküllastunud veest kaob talvel hapnik täielikult, asendudes väävelvesinikuga.

Taimestik on rikkalik, millesse 1957. a. kuulus 28 liiki ja mis kattis kogu järve. Fütoplankton on liigirikas, zooplanktonit on vähesel hulgal, kuid liike palju (54), nende seas ka kaks haruldast liiki - Chydorus gibbus ja Bryocamptus minutus. Ka põhjaloomastik pole arvukas.

Kalastiku koosseis on muutlik, sõltudes täielikult Peipsist, eriti Lahe jõe avatusest ja suletusest (selle sulgemisel võrkudega ei pääse kalad järve). Igal kevadel püütavat lahe jõest umbes 80 t kala. Järve ummuksile jäämise tõttu sureb talvel suurem osa kalastikust (tõenäoliselt säilib koger). Kevaditi tungivad Laheperasse Peipsist uued kalad. Suvel leidub Lahepera järves ohtralt särge, haugi, nurgu, viidikat, ahvenat, kokre, säinast, on saadud ka roosärge, rünti, linaskit, latikat, angerjat, lutsu, luukaritsat, vingerjat, harva isegi noort siiga.

Linnustik on rikkalik.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee